NordenBladet — Kliimamuutus võib värske uurimuse kohaselt tuua Soome ja mujale Põhja-Euroopasse jääaja, kuna Põhja-Atlandi soojaringlus seiskub. Põhja-Euroopast saab sooja maailma jahe nurgake.

Seni on Soomes oldud arvamusel, et kliima soojenemine on nagu lotovõit – paar kraadi soojem ilm muudab elu-olu senisest paremaks. Ent see õnn võib olla üürike, sest Põhja-Euroopas ilm hoopis külmeneb. Paradoksaalsel kombel muutub Põhja-Euroopas ilm senisest märksa jäisemaks, vahendab Helsingin Sanomat.

Sellisele võimalusele viitab jaanuari algul USA ajakirjas Science Advances ilmunud uurimus, mille kohaselt võib sooja ringi liigutav põhjahoovus Põhja-Atlandil üldse seiskuda.

Veeringulust hoiab elus ookeani soolane pinnavesi, mida Golfi hoovus toob kaugelt troopikast. Gröönimaa ja Islandi kohal see soolane vesi jahtub sedavõrd, et vajub läbi vähem soolasese kihi põhja, kustkaudu liigub tagasi lõuna poole. See põhja vajumise protsess toob endaga kaasa sooja pinnavett ning aitab nõnda hoida põhja pool ilma soojema.

Juba varasemate uurimuste järgi aeglustus veeringlus 20. sajandil. Samas on peetud ebatõenäoliseks, et veeringlus üldse peatub. Nüüd aga selgub uuest uurimusest, et selline asi on siiski võimalik, kui atmosfääri süsihappegaasisisaldus kasvab.

Uuringus parandati ära üks varasem viga. Nimelt pole varem osatud õieti arvestada mageda vee hulka. Kui aga Atlandisse voolab täiendavalt magedat vett, siis ei pruugi see enam jahtudes põhja vajuda ning nõnda jääb veeringlus seisma.

Kliima soojenemine toob Atlandisse täiendavalt magedat vett. Seda tuleb näiteks Gröönimaa jää sulamisest.

Kuni viimaste aastateni arvati, et Atlandi ookean pole nii tundlik mageda vee lisandumisele. Tegelikkuses ei vasta see tõele. See tähendab, et veeringlus seiskub ning Golfi ja Põhja-Atlandi hoovuste mõju kaob. Ilm muutub umbes 5 kraadi võrra jahedamaks, samasuguseks nagu on Vaikses ookeanis samal laiuskraadil. Vaikse ookeani põhjaosas sellist veeringlust pole ja seetõttu on seal kliima jahedam.

Mis veeringluse seiskumise tagajärjel juhtub, prognoosis juba 2015. aastal ajakirjas Climate Dynamics briti teadlane Laura Jackson. Põhja- ja Lääne-Euroopa muutuvad paari kraadi võrra jahedamaks. Põhja pool külmenevad eriti talved ja sagenevad Atlandilt tulevad tormid. Põhja-Euroopas sademete hulk väheneb ja põhiliselt sajab lund. Lõuna-Euroopas aga sajab suvel rohkem vihma. Põhja-Euroopas võib merepind tõusta umbes meetri võrra.

Positiivne pool on asja juures see, et veeringlus ei seiskuks igaveseks, vaid ainut teatud aastakümneteks või aastasadadeks. Golfi hoovus ei jää päris seisma ja lõuna poolt tuleb jätkuvalt põhja poole sooja õhku.

NordenBladet — Lapimaal Rovaniemis kunstikeskuses Arktikum on avatud kuni järgmise aasta kevadeni näitus Kuumaa kyytiä (Kuum sõit). Näitus on pühendatud muidu külma polaarpiirkonna kuumematele hetkedele ehk armastusele ja lihalistele mängudele.

Inimene püsib külmas kliimas elusana lähtudes tavapärastest ellujäämise põhimõtetest: end kaitstes, süües ja seksides. Osale meeldivad kohtumised looduse rüpes, teistele higine nauding saunalaval.

Näitus on pühendatud paaritumisele arktilistes oludes.

NordenBladet — Helsingi ja Tallinna vaheline lõik on üks neist, kuhu kavandatakse ülikiiret hyperloop-ühendust. Hyperloop One avalikustas Amsterdamis esitlusel Vision for Europe oma plaanid ja nende hulgas on Helsingi ja Tallinna vaheline 90-kilomeetrine lõik, vahendab Iltalehti.

Hyperloop, mis kujutab endast vaakumis üle 1000 km/h liikuvat kapslit kataks selle vahemaa mõne minutiga. Ettevõtte teatel on kavas Euroopas rajada hyperloop ühendusi kokku 5000 km. Omavahel ühendatakse 75 miljonit inimest ning 44 linna. Hyperloop One üks asutajatest ja juht Shervin Pishevar ütles, et visioon on ühendada tulevikus hyperloopiga terve Euroopa.

Praegu on hyperloop veel teststaadiumis. Maailma esimene testlõik valmis Nevadas märtsikuus. Lisaks Tallinnale kavandatakse Helsingist hyperloop-ühendust ka Stockholmi ning esimeses järjekorras valmib testlõik Salos.

NordenBladet — Maaeluministeeriumi prioriteedid eelseisva eesistumise ajal on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevik, põllumajandusturgudega seonduvad teemad ja põllumajandustootjate positsiooni parandamine toidutarneahelas, mikroobide antibiootikumiresistentsuse vastu võitlemine ning põllumajandusmuldade fookusesse tõstmine.

Eesti eesistumise alguseks selguvad ÜPP tuleviku avaliku konsultatsiooni tulemused ning Eesti jätkab eelnevate eesistujate alustatud tööd.  „Ühine põllumajanduspoliitika mõjutab otseselt Eesti põllumehi. ÜPP tulevikuaruteludes keskendutakse sellele, kuidas ÜPP aitab parandada põllumehe valmisolekut turu ja tootmisega kaasnevateks riskideks. Septembris toimub Tallinnas põllumajandusministrite mitteametlik kohtumine, kus käsitletakse riskijuhtimismeetmete tulevikku põllumajandussektoris,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Järgmise eesistujana on Eesti jaoks oluline, et Euroopa Liidu põllumajandussektor oleks jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline. „Kriisiabi on küll aidanud tagantjärele sektori olukorda leevendada, kuid me vajame tööriistu, mis aitavad kriise ennetada ja kiiremalt reageerida. Sellest saab kindlasti ÜPP tulevikuaruteludes üks võtmeküsimusi,“ rõhutas Tamm.

Mikroobide antibiootikumiresistentsus on ohtlik nii loomadele kui inimestele. „Meie jaoks on oluline saavutada edu seadusandluse osas, mis aitab vähendada mikroobide antibiootikumiresistentsusega seotud riske. See eeldab jõulist edasiminekut nii veterinaarravimeid kui ravimsöötasid puudutavate uute regulatsioonide menetlemisel,“ sõnas Tarmo Tamm.

Oktoobri alguses  toimub Tallinnas kõrgetasemeline konverents „Jätkusuutlik toidutootmine: muldade perspektiiv“, mille eesmärk on pöörata enam tähelepanu muldade jätkusuutlikkusele ning kaitsele eelkõige põllumajanduse vaatenurgast. Konverentsil keskendutakse samuti tehnoloogilistele lahendustele, mis aitavad paremini muldasid kaitsta ning mullainfot koguda. „Muldade kaitsega tuleb tegeleda rohkem, sest muldade jätkusuutlikus on võtmetähtsusega, et tagada toiduga kindlustatus ning põllumajandustegevuse kestvus,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

12. juunil osaleb maaeluminister Tarmo Tamm  Luksemburgis toimuval põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul, kus ta saab tänada Maltat eesistujana tehtud töö eest. Samuti toimuvad kahepoolsed kohtumised Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Phil Hogani ja Tšehhi põllumajandusministri Marian Jure?kaga arutamaks Euroopa ühise põllumajanduspoliitika tulevikku. Eesti EL Nõukogu eesistumise esimene põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu toimub 17.?18. juulil.

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soome endine europarlamendi saadik ja kunagine rallisõitja Ari Vatanen tunnistas intervjuus Arterile, et talle ei mahu pähe ja tal on südamest häbi, et Soome ei kuulu NATO-sse.

NordenBladet — Avita ja TEA kirjastus esitlesid ühiselt kahte uut ja mahukat koguteost, mis kavandatud Eesti Vabariigi juubeliks – Avitalt “Eesti ajalugu” ja TEA-lt “Eesti Vabariik 100”, vahendab ERR.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Reedel, 14. juulil avatakse Eesti Kunstnike Liidu Muhu kunstitalus kahepäevane kunstifestival “Futu Muhu. Sada aastat. 2017”. Festivali avapäev on pühendatud performance’ile ja muusikale; festivali teine päev videopresentatsioonidele ja publikuintervjuudele.

Festival tegeleb ajalooga, täpsemalt 20. ja 21. sajandiga, mis kunstitalu hoonetest märkamatult mööda libisesid.

Saab näha video ja performance‘i formaadis ülevaateid, väljavõtteid, tõlgendusi, uuslavastusi, ümbersõnastusi, taasesitlusi, ehk erinevaid kunstikeskseid lähenemisi möödunud aastasajale Eestis, Euroopas ja maailmas. Mida kunstnikud muudaksid, millise revolutsiooni korraldaksid? Mis tegelikult toimus 20. ja 21. sajandil, millised visioonid jäid teostamata? Need on küsimused, millele kunstnikud festivali raames vastuseid otsivad.

Festivali kuraator on Tiiu Rebane.

Osalevad kunstnikud:

Muusika – Jimi Tenor (Soome); Juhan Vihterpal, Waldemar (Eesti).

Performance – Noolegrupp, Hannah Harkes, Mari Prekup, Meeland Sepp, Tsirkus-Kunst-Teater Põleva Kaelaga Kirjak, Taave Tuutma, Kaarel Kütas (Eesti); Jana Zatvarnicka (Slovakkia), Project Heroina (Eesti/Portugal).

Video – Azsacra Zarathustra, Alexander Morozov (Venemaa); Roope Ahola, Tuomo Kangasmaa (Soome); Karl-Kristjan Nagel, Merle Luhaäär, Leila Lükko, Tiiu Rebane (Eesti).

Festivali publikuinfo ja etteregistreerimine aadressil www.ai-res.org.

NordenBladet — Espoo ligidal Kirkkonummis asuva Evitskogi pagulaste vastuvõtukeskuse pidamine läks möödunud aastal võrreldes planeerituga pea kaks korda kallimaks. Migratsiooniameti poolt kinnitatud eelarve oli 4,8 miljonit, tegelikud kulud olid 8,4 miljonit eurot, vahendab Helsingin Sanomat.

Eelarve läks lõhki, sest vastuvõtukeskuses oli 130 klienti rohkem kui algselt planeeritud, rääkis vastuvõtukeskuse juhataja Pekka Sinisalo. Eelarvet tehes 2015. aasta sügisel ei osatud tegelikke kulusid ette näha. Evitskogi on tulnud üle palju inimesi teistest keskustest, mis on kinni pandud.

Migratsiooniameti vastuvõtuosakonna juhataja Pekka Nuutinen ütles, et eelarvet muudeti vastavalt vajadusele 2016. aasta jooksul.

Migrantide massilise tuleku ajal 2015. aastal loodi Soome mitusada vastuvõtukeskust. Kõige rohkem oli inimesi keskustes 2016. aasta veebruaris-märtsis. Kokku oli keskustes kohti 32 500. Sellest ajast peale on toimunud keskuste sulgemine, kaotatud on ligi 20 000 kohta. Kaks kolmandikku keskustest on suletud. Keskusi suletakse pea igapäevaselt. Suletud keskustesse jäänud inimesed on suunatud olemasolevatesse keskustesse.

Evitskogi keskuses on praegu ligi 400 klienti. Neist ligi sada elab juba mujal, näiteks tuttavate juures. Kõik oma teenused nagu tervishoiu saavad nad aga keskuse kaudu.

Teistest keskustest Evitskogi üle tulnud inimesed on enamasti väga halvas olukorras. Pikk ootamine mõjutab inimeste tervist, mis omakorda suurendab kulutusi.

Kulutusi on püütud vähendada igal võimalikul moel. Näiteks esimeses kvartalis õnnestus ligi 50 000 eurot kokku hoida ravikulude pealt, kuna leiti vabatahtlik arst, kes käib keskuses üks kord nädalas.

NordenBladet — Eesti Meedia juhatuse esimees Sven Nuutmann kinnitas BNS-ile, et Eesti Meedia ja City24 omanikfirma 24 M2 OÜ allkirjastasid neljapäeval ühiste kavatsuste protokolli, mille lõppeesmärk on portaalide ost. “Loomulikult sõltub tehinguni jõudmine hinnaläbirääkimiste edukusest. Eesti Meedia on teinud idikatiivse pakkumise ja loodame tempokalt liikudes veel enne suurt sügist tehinguni jõuda,” ütles Nuutmann, kuid ei soovinud tehingu võimalikku hinda avaldada.

Nuutmanni sõnul järgib Eesti Meedia, kellele juba kuulub Eesti suurim kinnisvaraportaal KV.ee, ostutehingul kõiki seadustest tulenevaid nõudeid, sealhulgas konkurentsiklausleid. “Ostutehingu õnnestumisel jäävad turule kõrvuti tegutsema nii KV.ee kui ka City24.ee, kellel on vägagi erinevad tehnilised platvormid,” lubas Nuutmann.

Allikas: ERR

NordenBladet —Äsja Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst selgub, et ka viis aastat pärast Noored Kooli (NK) programmi lõpetamist töötab ligi 2/3 vilistlastest endiselt haridusvaldkonnas erinevates ametites. Vilistlaste endi hinnangul on NK programmis osalemine nende edasist karjääri väga palju mõjutanud.

Sandra Fomotškin uuris oma magistritöös NK programmi vilistlaste karjäärivalikuid pärast programmi lõpetamist. Uuringust selgus, et suur osa lõpetanutest jääb haridusvaldkonnas tegevaks, panustades pärast programmi lõpetamist haridusse erinevatest rollidest. „Jätkatakse nii õpetajana kui ka teistes ametites, näiteks koolijuhi, õpetajate koolitaja, haridusametniku või vabaühenduse töötajana,“ tõi Fomotškin konkreetseid näiteid.

Uurimuse käigus intervjueeritud NK vilistlaste puhul oli oluliseks kutsekindluse mõjutajaks koolikultuur. „See, kas kooli väärtused, tööpõhimõtted, normid ja suhtluse sobivus kolleegide ja juhtkonnaga konkreetsele vilistlasele sobis või kui hästi ta ennast kui organisatsiooni liiget koolis tundis, tingis paljude inimeste puhul otsuse haridussüsteemis jätkata,“ rääkis uurimuse autor.

Fomotškini sõnul mängib ka hea tugisüsteem tähtsat rolli selles, kas algaja õpetaja otsustab kooli tööle jääda või sealt lahkuda: „Kõik uuringus osalenud, kelle hinnangul ei tundnud nad tugisüsteemi osas millestki puudust, on praeguseni haridusvaldkonnas tööl, sh enamik neist just koolis.“ Intervjueeritavad olid rahul tugisüsteemiga, mida NK programm pakkus, kuid samas rõhutati koolide tugisüsteemi puudulikkust. „See viitab olulisele nõrkusele Eesti koolides, mille parandamine võiks aidata kaasa kõigi algajate õpetajate kutsekindlusele,“ tõi Fomotškin välja.

Magistritöö näitas, et statistiliselt on NK vilistlaste haridusse jäämine seotud sooga, eelnevalt õpitud eriala ja varasema töökogemusega. Sandra Fomotškin: „Suurema tõenäosusega jäävad haridusvaldkonda tööle naised ja need, kelle eelnevalt ülikoolis õpitud eriala kattus NK programmi ajal koolis õpetatava õppeainega.“

Noored Kooli programm on loodud 2006. aastal Heateo sihtasutuse ja Swedbanki poolt missiooniga tuua haridusse juurde võimekaid ja motiveeritud inimesi, kes panustaksid pikaajaliselt süsteemsematesse muutustesse, et võimaldada hea haridus igale lapsele Eestis.

Allikas: Tartu Ülikool

NordenBladet — Soomet külastavate Hiina turistide arv on kiiresti kasvanud ja võib peatselt ulatuda miljonini. Hiinlased peavad Soomet üheks atraktiivsemaks sihtkohaks maailmas. Hiinlastele meeldib Soome kaunis loodus, palju vaba ruumi ning sõbralikud inimesed, vahendab Yle. Soome on unelmate maa, ütles Soomes esimest korda viibinud hiinlane Shun Zhi Hua.

Hiinas turistide arv on Soomes viimastel aastatel mitmekordistunud. Möödunud aastal ööbis Soomes statistikaameti andmetel 271 000 hiinlast. Hiinlased on suuruselt viies turistide rühm, eespool on Venemaa, Rootsi, Saksa ja Suurbritannia.

Tänavu on hiinlaste majutuste arv võrreldes eelmise aastaga juba mitmekordistunud. Hiina turistide arvu Soomes on suurendanud terrorirünnakud mujal Euroopas. Põhjamaid ja Balti maid peetakse aga turvalisteks sihtkohtadeks.

Soome suurima hiinlastega tegeleva turismiettevõtte Unitours juht Kari Tikkonen usub, et järgmise viie aasta jooksul ületatakse Soomes miljoni Hiina turisti piir. Hiinlastest ligi 7 protsendil on pass ja nad reisivad aktiivselt mööda maailma ringi. Kui reisivate hiinlaste arv suureneb, siis on Soome seisukohalt tegemist peaaegu ammendamatu ressursiga. Ja mis kõige parem: seoses turismiga tekib juurde palju uusi töökohti.

Hiina turistid on väga nõudlikud ja teadlikud. Algul pakuti neile lõhesuppi ja põdralihapraadi. Hiinlased sonkisid toitu kahvliga ja ei saanud aru, mis see on. Siis palusid nad kuuma vett, segasid seda oma kiirnuudlite sekka ning sõid neid. Soomlased on kokkupuudetest hiinlastega õppinud ja nüüd töötavad hiinlasi teenindavatel laevadel hiina kokad. Nüüd mõeldakse, kuidas hiinlasi veel paremini teenindada. Näiteks oleks vaja süstikrongi Helsingi ja Norra põhjaranniku vahele.

Ent on veel muid probleeme. Näiteks ei kehti Soomes Hiina juhiload, mistõttu on hiinlased sõltuvuses ühistranspordist. See tähendab täiendavaid nõudmisi Soome transpordikorraldusele.

Hiinlased ja teised Aasia turistid reisivad Soomes üha enam kas üksi või väikeste gruppidena. Nõndanimetatud stopover-turistid soovivad näiteks minna Pariisi, aga tahavad vahepeatuse ajal näha ka Soomet. Sellised turistid viibivad Soomes praegu keskmiselt poolteist päeva ja selle vahepeatuse kestust tahetakse Soomes pikendada.

Soomes turismi edendaval Visit Finlandil ongi parasjagu käsil kolmeaastane projekt Stopover Finland, mille eesmärk on teha Soomest konkurentsivõimeline vahepeatus Helsingi-Vantaa kaudu lendavatele Aasia turistidele. Neile turistidele on loodud paarsada erinevat programmi põhiliselt Helsingis ja selle ümbruses, aga ka mujal, näiteks Lapimaal.

Finnairi andmete põhjal on stopover-turistide arv kiiresti kasvamas, näiteks möödunud aasta lõpus oli kasv 23%. Lähiaastatel on reaalne meelitada Soome ligi 100 000 stopover-turisti aastas. Eeskuju võetakse Islandist, mis on juba paarkümmend aastat tegelenud stopover-turistide meelitamisega saarele.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — “Oleme valmis kui iseseisvad riigid ja kui NATO liikmed,” ütles ühispressikonverentsil Klaip?das Leedu peaminister Saulius Skvernelis. Eesti peaminister Jüri Ratas lisas, et jõud peitub ühtsuses. Läti peaminister M?ris Ku?inskis rõhutas, et Baltimaades asuvad NATO sõjaväelased on väga suur ja kaalukas tagatis, mis võimaldab riikidel tunda end julgemalt kui paar aastat tagasi, vahendab ERR.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Finantsinspektsioon avalikustas kolm päeva tagasi teate, milles hoiatas ettevõtte Polybius Foundation eest. Tegu on tõenäoliselt eestlastele üsna tundmatu kaubamärgiga. Ettevõte tegutseb Tallinna kesklinnas Tartu maanteel kontoris, kus asub ligi neli aastat tagasi loodud krüptorahaettevõte Hashcoins. Nende ettevõtete omanikud on samad.

Hashcoins on majandusnäitajate järgi igati arvestatav ettevõte. Esimese kvartali käive oli 150 000 eurot ning Hashcoins maksis riigile tööjõumaksudena peaaegu 20 000 eurot. Need numbrid on aga üsna väikesed võrreldes sellega, milliseid ambitsioonid on Polybiusel. Nimelt kinnitab ettevõte, et on kogunud investoritelt juba 13 miljonit eurot ning ettevõtte eesmärk on luua pank. Polybiuse kommunikatsioonijuht Edgar Bers ütles ERR-ile, et ettevõte arendab oma IT-tuvastusprogrammi ning tahab alustada tegevust pangana, et seda paremini turustada.

Finantsinspektsiooni hoitatust vaata SIIT

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Leigo Järvemuusika Festival tähistab 4. ja 5. augustil 20. juubeliaastat ja ühtlasi maestro Neeme Järvi 80. sünnipäeva, mis kulmineerub ERSO suurejoonelise kontserdiga. Festival on alates 2015. aastast pühendatud ainult klassikalisele muusikale. “Sel aastal on tegu väga mitme juubeli ühise tähistamisega – Leigo 20, Neeme Järvi 80 ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 90. Ka Eesti Vabariigi juubeli algus kajastub selle aasta kavas,” ütles Leigo Järvemuusika selleaastase programmi üks koostajatest, Marius Järvi.

Avapäeva tipphetkedeks on Leigo Järvemuusika Festivaliorkestri ja kammerkoori Voces Musicales poolt esitamisele kuuluv Arvo Pärdi ning P?teris Vasksi kaasaegne looming. Festivaliorkestri looja Risto Joosti kutsel dirigeerib õhtut rahvusvaheliselt hinnatud Läti noor dirigent Ainars Rubikis. Selle aasta kavas on uuendusena mõlemal päeval ka üks lastele suunatud kontsert, kus tuleb ettekandele Camille Saint-Saëns’i ”Loomade karneval”. Festivali teisele päevale, mis on pühendatud maestro Neeme Järvile, annab uhke lõpuakordi Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Neeme Järvi juhatamisel. ERSO esituses saab kuulda M. Bruchi 1. viiulikontserti, kus esiviiuliks Miina Järvi. Päeva lõpetab F. Schuberti 9. sümfoonia.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — “Olen juhtunu pärast väga pettunud ja kurb. Mul oli väga hea meel, kui mind Eestisse kutsuti, et siin üheskoos Soome iseseisvuse pidu tähistada,” vahendas Soome 100 Facebooki lehekülg Loiri sõnu.

“Eestil on minu südames eriline koht. Kurb, et olen sunnitud esinemise tühistama. Oleks olnud suur au Tallinnas Eesti publiku ees esineda. Saatus otsustas teisiti. Kes teab, võib-olla saan oma võimaluse Soome 200 juubelikontserdil,” teatas Loiri.

NordenBladet — Täna avalikustatud mainekas „QS World University Rankings“ maailma ülikoolide pingereas on Tartu ülikool taas oma positsiooni parandanud, tõustes 314. kohale. Võrreldes eelmise aastaga parandas TÜ oma tulemust 33 koha võrra.

Võrreldes 2015. aastaga on Tartu ülikool edetabelis tõusnud lausa 65 kohta. Võttes arvesse asjaolu, et maailmas on ligikaudu 26 000 ülikooli, kuulub Tartu ülikool selle tulemusega 1,2% maailma parima ülikooli hulka.

Edetabelit koostav rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) kasutab ülikoolide paremusritta seadmisel kuut indikaatorit, milleks on ülikooli maine akadeemiliste liidrite ja tööandjate seas (vastavalt 40% ja 10% koondhindest), akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste suhtarv (20%), teaduspublikatsioonide mõjukus ehk viidete arv akadeemilise töötaja kohta (20%), välisüliõpilaste ja välistöötajate osakaal (kumbki 5% koondhindest).

Tartu ülikool parandas oma kohta QS-i kuuest näitajate rühmast neljas. Eriti märkimisväärne on tõus näitaja „ülikooli maine tööandjate seas“ arvestuses (möödunud aastaga võrreldes on ülikool tõusnud 90 kohta). Näitajate „akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste suhtarv“ ja „välisüliõpilaste osakaal“ osas on ülikool tõusnud vastavalt 26 ja 21 kohta. Teaduse mõjukuse indikaatori arvestuses paranes Tartu ülikooli positsioon 10 koha võrra.

TÜ arendusprorektor Erik Puura: „Ülikool ei keskendu oma arengukavas ja tegevustes otseselt edetabelikoha tagaajamisele, kuid loomulikult on sellist hinnangut väga meeldiv lugeda. Olulisem kohanumbrist on ehk see, et oleme jõudnud ühele pulgale, st jagame 314. kohta tabelis kõrgeimal kohal paikneva Kesk-Euroopa ülikooliga, Karli ülikooliga Prahas. Meie sõnum tugevate teadusülikoolide organisatsioonis The Guild, kuhu me 2016. aastast kuulume, on olnud, et Euroopa riikide jagamine nn vanadeks olijateks ning Kesk- ja Ida-Euroopaks on järjest tinglikum, pigem liigume Eestis ühes rütmis Põhjamaadega. Meie edu taga on jätkuvalt tugev teadustöö ja teaduspõhine õpe, rahvusvahelistumine, mille aluseks on eelkõige konkurentsivõimelised rahvusvahelised õppekavad, ning ühiskonna teenimise komponent, kindlasti pole meie pingutused õppekavade, ettevõtluskoostöö ja uusettevõtluse arendamisel jäänud tööandjate seas tähelepanuta.“

Edetabeli koostamisel võttis QS arvesse 4000 ülikooli, kellest reastati 980. Esikoht kuulub taaskord Massachusettsi tehnoloogiaülikoolile, kellele järgnevad Stanfordi ja Harvardi ülikool. Parima Euroopa ülikoolina on Cambridge’i ülikool viiendal kohal.

Täielik edetabel on leitav „QS World University Rankings 2017/18 kodulehelt.
Metoodika kohta saab lähemalt lugeda QS-i kodulehelt.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

OHMYGOSSIP – Janne Saar on tuntud muusik ja sõnade autor, kes toitub ning elab tervislikult ning soovitab seda teistelegi. Janne teab, et elus edasi jõudmiseks ei piisa vaid soovist. Inimene koos sõprade ning kõige ümbritsevaga moodustab terviku ning need, kes soovivad elus edasi jõuda, need ümbritsevad end ka tervete ja tervisest lugu pidavate inimestega. NordenBladet.ee toob teieni Janne kolm soovitust tervislikuks eluks!

Positiivsed mõtted – Ma arvan, et enda mõtete kontrollimine on hädavajalik omadus, et elada tervislikku elu. Usun, et negatiivsed mõtted on paljudel juhtudel ka haiguse põhjustajaks. Siin on näiteks graafik mis näitab, mis juhtub energeetiliselt su kehas kui koged emotsioone. Kui inimene ei oska negatiivseid emotsioone lahti lasta ja enda energia keha puhastada siis see koguneb su kehas kuni sellest lõpuks tekib haigus. Sellepärast on oluline mõelda võimalikult positiivselt.

Tervislik toit – Väga oluline on pöörata tähelepanu kust tuleb toit mida sa sööd. Kuidas see kasvatatud on? Ja kas saad vajalikud vitamiinid oma toidust kätte? Kahjuks enamus inimesi pöörab rohkem tähelepanu sellele kuidas toit maitseb ja ei mõtle sellele kui palju sellest toidust elujõudu saab. Tervislik toit on ka väga seotud sinu mõtetega. Kui toitud tervislikult on lihtsam elada positiivsel lainel.

Ümbritse end inimestega kes sind armastavad ja sinusse usuvad – Praktiliselt võimatu on elada tervislikult kui sind ümbritsevad negatiivsed inimesed. Kui sinu sõbrad on sellised, kes palju alkoholi tarbivad, suitsetavad ja pidutsevad, siis suure tõenäosusega oled sina samasugune. Kui su sõbrad on sellised, kes soovivad areneda ja elus edasi jõuda ning end pidevalt ületada, oled ka sina selline.

Avafoto: Janne Saar (Instagram/@jannesaar)

---

---

---