Majanduse tõusumootoriks peetav eksport on igas nooblis seltskonnas kuum jututeema. Kuid tundub, et ennast laulu- ja loomingurahvaks pidav eestlane on muusika ekspordi sootuks ära unustanud. Või lihtsalt ei osata?
„2009. aastal kaardistati Eestis loomemajandus arvudega ja need numbrid olid šokeerivad. Kogu Eesti muusika eksport oli umbes 50 miljonit, millest 47% moodustasid Estonia klaverid. Kõik plaadilepingud ja kontserttasud olid kokku ca kaks miljonit,“ rääkis MTÜ Eesti Muusika Eksport juht Juko-Mart Kõlar, kes üritab selles kaoses niidid lahti harutada ja süsteemi luua.
Numbrid on tema sõnul väikesed seetõttu, et palju meie suurimad tegijad kuuluvad välisagentuuridele. „Arvo Pärdi tulud näiteks ei jõua siia ja kõiki meie dirigente esindavad välisagentuurid. Kui Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri autoritasud ning Järvide dirigeerimistasud tuleksid Eesti agentuuri, siis riigi muusikaekspordi käive mitmekordistuks,“ lausus Kõlar.
See on kivi ka raadiojaamade kapsaaeda. „Välismuusika osakaal on 80%, seega 80% tasudest, mis jõuaks muidu autorite ühingusse, me maksame välismaale. Tuleval aastal tuleb esimene ainult Eesti muusikat mängiv netiraadio, üheksa kanalit,“ lisas Kõlar.
Refereeritud loo täisteksti loe Äripäevast