Mõne aja eest kutsus Mehhiko ärimees Carlos Slim Helú kümneid välismaa ajakirjanikke lõunale ja peale paljusid küsimusi majandustrendide kohta, hakkas üks ajakirjanik talle peale suruma teemal, kuidas ta ennast tunneb olles nii rikas riigis, kus nii paljud inimesed oma igapäevase toimetulekuga vaeva näevad.
Carlos Slim Helú äri keskmes on kunagi valitsusele kuulunud telefonisidemonopol. Ta ütles, et näeb kohanemisvõimelistele ettevõtetele suurt tulevikku. Slim katkestas küsimuse esitajat ja tema terav toon näitas selgelt, et talle ei meeldinud selline küsitluse suund.
Carlos Slim on rikkaim Mehhiko ärimees. Praeguseks The New York Times’i ühel suurel aktsionäril ja laenuandjal, on uudistemeediaga keeruline suhe. Ta inverteerib raha ritta televisiooni ja lehekompaniidesse ja ütleb, et näeb suurt tulevikku neile meediakompaniidele, mis on kohanemisvõimelised.
Kuid kui uudistemeedia keskendub temale, jätab enamasti mulje, et ta tahab, et teda rahule jäetaks ja lastaks rahulikult endale raha juurde teha.
Kirgliku ajalehelugejana, nagu ta ütleb „paberi põlvkonnast“, näeb ta ikkagi nihet digitaalse meedia poole. See jätab ajalehed võitlema oma jätkusuutlikuse eest, isegi kui tegemist ei ole nende „surmaotsusega“. Ta tõmbab paralleeli transpordiettevõtetega 20-nda sajandi saabudes, mis maadlesid autode levikuga. Need kes jäid hobuseid kasutama, hävisid.
Mexico City veteran-ajakirjanik Raymundo Riva Palacio on öelnud, et peale seda, kui ta 2006. aastal kirjutas ajalehes El Universal kolumni, kus mõistis Mr. Slim’i hukka kui monopolisti, oli Slim’i nõunik ähvardanud eemaldada kõik tema ettevõtete reklaamid ajalehest.
See ei olnud tühine ähvardus. Carlos Slim’i osakud ettevõtetes on nii suured, et ta kontrollib suurt osa kogu riigi reklaamist. Eduardo García, Mehhiko ajakirjanik, kes veab hispaaniakeelset finantsuudiste veebilehte ja jälgib ka Carlos Slim’i tegemisi, hindab tema varandust 2008. aasta lõpu seisuga 44 miljardi dollari suuruseks.
Mr. Riva Palacio ütles, et ta võttis seda loomuliku dünaamikana meedia ja võimu vahel Mehhikos. Ta lisas, et see vahejuhtum lahendati vaikselt, ja nii seal pidid asjad käimagi.
Mr. Elias, Slim’i pressiesindaja ütles, et ühtegi reklaami ei eemaldatud ja, et Mr. Slim ei kasuta oma majanduslikku võimu sedasi. „Jah, me oleme olulised reklaamiostjad, kuid see ei anna meile õigust oma nina toimetuse poolele toppida.“
Mr. Slim ehitas oma varanduse üles ostes üles hättasattunud ettevõtteid ja neid üles töötades. Maailma miljardäride tippude hulka sai ta, kui ta 1990 aastal ostis Mehhiko valitsuselt telefonimonopoli Teléfonos de México, tuntud ka Telmex’ina. Tema kriitikud on öelnud, et ta sai selle tänu oma poliitilistele sidemetele, kuid ta vastab, et tema võidupakkumine $1.76 miljardit oli üle tegeliku turuhinna.
Tänaseks, kuigi Mehhiko telefoniside turg on avalikult küll konkurentsile avatud, on selle hinnad maailma kõrgeimate hulgas. Telmex kontrollib rohkem kui 90% kohalikust fikseeritud ühenduste turust ja üle 70% mobiilside turust. Konkurendid on öelnud, et ettevõte loobib korduvalt takistusi ja järelevalvajad ei kipu tegutsema.
Meedia koha pealt on Mr. Slim’i pereettevõtted investeerinud erinevatesse televisioonivõrkudesse ja ostnud eelmisel aastal 1% Briti ajalehe The Independent aktsiaid.
Mr. García, kes avaldab finantsuudiste veebilehte Mexico City’s ja jälgib Mr. Slim’i paljusid osakuid, on öelnud: „Tema mõjujõud on hiiglasuur. Sedasi ta summutabki kogu kriitika, mis võiks tema suunas tulla.“
Ta võib summutada osa kriitikast, kuid mitte kõike. Denise Dresser, Mehhiko poliitikateadlane, toob oma ajalehekolumnis pidevalt esile, et Slim’i tegi rikkaks valitsuse soosiv suhtumine, mitte tema äriline nutikus.
Ta ütles, et Slim ei soovi, et ta läheks ajalukku kurja monopolistina, kes Mehhiko tarbijaid pügas. Mehhiko majanduslanguse süvenedes, kriitika Mr. Slim’i vastu suureneb. Eelmisel nädalal ennustas ta süngeid aegu Mehhiko jaoks ja sai halvasti varjatud peapesu president Felipe Calderón’i käest, kes pooldab lootustandvamaid hinnanguid. Ta ütles, et need, kes on sellelt rahvalt kõige rohkem saanud, on kohustatud aitama.
Mr. Slim’i ajavad turri väited, nagu ta ei annaks oma osa Mehhiko heaks. Ta ütles: “Oleks väärastunud uskuda, et vaestes riikides ei peaks olema tugevaid ettevõtteid.”
Siiski, kulisside taga koondab ta juristide meeskonda, et astuda vastu valitsuse jõupingutustele viia sisse tema vastu suunatud kartellidevastaseid seadusi.
Riigi Föderaalne Konkurentsikomisjon uurib Carlos Slim’i ettevõtteid. Kuid Slim’il on suuremad rahalised- ja tööjõuressursid. Üks anonüümseks jääda soovinud komisjoni ametnik rääkis, et tema ettevõtted suudavad ühele juhtumile kulutada rohkem, kui on komisjoni aastane eelarve.
Kuigi Slim näeb meedias rahategemise võimalust, ei ole ta Raúl Trejo, Mehhiko Rahvusliku Autonoomse Ülikooli ajakirjandusõppejõu, sõnul see edasipüüdlik meediamagnaat, kes dikteeriks uudiste sisu.
Mr. Elias rääkis hiljuti, et Mr. Slim võttis oma viimast investeeringut The Times’i – $250 miljonit, millelt ta saab 14% intressi ja garantiisid, mida saab muuta Times Company aktsiateks – äritehinguna.
Tal on juba 6,9% ettevõttest ja ta on kaotanud kümneid miljoneid dollareid sellest investeeringust. Uute finantskokkulepete järgi kasvab ta osalus 17%-ni, kuigi ta ei saa esindatust ettevõtte juhatuses ja hääleõigust andvaid aktsiaid.
Haavatud arvamustest, nagu ta oleks mingi „röövel-parun“ – seda nimetust kasutas Eduardo Porter, Timesi juhtkirja kirjutaja, 2007 aasta artiklis – on Slim viimastel aastatel andnud rohken intervjuusid ja laiendanud oma heategevust.
Alvin Toffler, futuristist kirjanik ja Mr. Slim’i sõber on öelnud: „Erinevalt suurest osast ärimeestest, kes on keskendunud ainult viimastele majandusnäitajatele, on tal mitmekesised huvid ja ta keskendub aina rohkem oma varanduse kasutamisele maailma parandamiseks.“
Ja isegi kui ajalehed oma kolumnites kritiseerisid teda negatiivsete kommentaaride pärast Mehhiko majanduse kohta, siis Mexico City kõigi juhtivate ajalehtede esikaantel kirjutati kuulujuttudest tema ja Jordaania kuninganna Noor’i vahelisest armusuhtest. See spekulatsioon kuulutati Mr. Elias’e poolt kiiresti valeks.
Mr. Riva Palacio, Mexico City ajakirjanik on öelnud, et nad ajakirjanikud kajastavad nii paljusid halbu inimesi Mehhikos, nii palju suuri egosid, et Mr. Slim, hoolimata oma vigadest, ei paistagi nii halb.
Samas paljude Mehhiko ajakirjanike sõnul ei ole ainult Mr. Slimi varandus see, mis meedia kajastust tema poole kallutab. Pigem on ta, lesestunud kuue lapse isa, siiras ja onulik isiksus.
Tihtipeale liigub ta üritustel üksi, ilma nähtavate turvameesteta. Suheldes ajakirjandusega võib ta tunduda ennast ebamugavalt tundvana, meenutades kohati pigem väikeettevõ
;tte omanikku, kui Mehhiko rikkaimat meest.
Rikkus ja inimeste kadedus käivad ikka käsikäes.