Skandaalses raamatus “Den motvillige monarken” (“Vastumeelne monarh”), mis jutustab rootsi kuninga ja tema sõpruskonna seiklustest 80-ndatel ja 90-ndatel aastatel ning mis juba mitu nädalat Rootsis kirgi üles kütab ja kadus poelettidelt kui soe sai, on vaid üht naisterahvast nimepidi nimetatud. Selleks on 90-ndatel endale nime teinud Camilla Henemark, kelle tipphetkeks oli laulda menubändis Army of Lovers. “Tahaksin seda kutsuda just nagu 14aastase armumiseks,” ütleb Henemark.

Raamatus “Den motvillige monarken” nimetatakse Camilla Henemark`i nime peatükis “Kurtisaan”. Alles täna jutustab ta kogu oma loo Expressen´is ja räägib suhtest kuningas Carl-Gustaf´iga. “Nii vale on kasutada sõna armunud – kuid see peab paika,” ütleb Camilla Henemark.

Raamatus räägitakse tervest reast erinevatest naistest kuninga ja tema sõpradega ümber, kuid nimepidi pole kedagi nimetatud peale Henemarki´i, keda kirjeldatakse kui kuninga kurtisaani. Henemark´i sõnul mõtles ta endast ka ise neis termineis.

“See tundub natuke naeruväärne. Aga samal ajal, kui asjale ajalooliselt vaadata, siis võib öelda, et natuke selline roll mul oli. Kurtisaanid pole kuninglike ajaloos mitte midagi uut. Ma loodan, et ma ainult selle poolest tuntuks ei jää.”

“Kuid nüüd tagantjärgi jõuab mulle kohale, et küllap see niimoodi ajalukku läheb.”

Inimesed, kes nägid kuningat ja Camillat sel perioodil, mil nad suhtlesid ja koos pidutsesid, väidavad, et kuningas käitus kui armunud mees.

“See võib nende arvamuseks jääda, kes asjast niimoodi aru said, olid seal ja seda nägid – kuid selge see, et ma sain sellest aru, sest see oli nii tähtis. Ja ma tundsin nii. See oli nagu mingi fantaasiamull, mis ajas su elevile ja tegi õnnelikuks. Nagu oleks armunud. See on nii petlik tunne, sest mõnikord on see seotud sellega, et oled meelitatud situatsiooni äärmuslikkusest.”

“Aga kas ka Sina olid armunud?”

“Ma hakkasin armuma. Nii vale on kasutada sõna armunud – kuid see peab paika. Kuid ma tahaks seda kutsuda just nagu 14 aastase armumiseks. Täielikult aru kaotanud. Oleksin ma maha istunud ja rahulikult järele mõelnud, siis polnud selles kõiges mitte midagi mõistusepärast. Aga me viskasime selle üle vaid nalja.”

Camilla Henemark´i sõnul oli situatsiooni võimatus nagu pidevalt juuresolev kolmas isik. Kuid see oli ka põhjuseks, miks Camilla tundis, et ta end kuningale avada võis nii nagu ta seda tegi.

Raamatus seisab, et te fantaseerisite sellest, kuidas koos ära põgeneda?

“See oli lihtsalt nali, see oli siis kui me arutlesime asja üle julgeoleku seisukohalt. Kui me rääkisime, et “ei, see jääb nüüd viimaseks korraks kui me kokku saame”. Sest seda me ütlesime mitu korda. Nüüd on viimane kord. Ma ütlesin talle ei tea kui mitmeid kordi, et olen selles suhtes pigem kaotaja. “

Henemark´i sõnul kuningas selle peale vaid laialt naeris. “Ta ütles, et “Sul pole ju midagi kaotada?”.  Aga mina ütlesin, et Sul on ju oma amet ja tema naeris. Aga mind hakkavad vihkama kõik, kes armastavad Silviat, ja sinna kuulub kogu Rootsi kaasa-arvatud minu ema ja mina.” Minu ema ei taha sellest teada. Nii me istusime ja vaidlesime selle üle, kellel on rohkem kaotada. Siis me ütlesimegi, et meil võiks olla üksik saar vaid meile kahele, kus me saaksime kookospähkleid süüa. Me ei mõelnud ju seda tõsiselt.”