Alkoholi liigtarvitamist ennetav kampaania räägib tänavu terviseriskidest. 8. novembril alanud kampaania kannab iroonilist nime ”Terviseks?” ja selle keskmes on ka need terviseprobleemid, mis võivad kaasneda ka pealtnäha süütu tipsutamisega.

”Eelmisel aastal esmakordselt toimunud kampaania näitas, et alkoholi liialt suurtes kogustes tarvitamine on meie ühiskonnale suur probleem. Paljudele meist tuli üllatusena, et ka mõõdukana tunduv alkoholi tarvitamine võib põhjustada tervisekahjustusi. Tänavu astume sammu edasi ja püüame inimestele teadvustada seost nende alkoholi tarvitamise ja võimalike terviseriskide vahel,” rääkis Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud küsitlusest selgus, et Eesti elanikud tarvitavad enda hinnangul alkoholi vähe või mõõdukalt. Peamisteks alkoholi tarbimise põhjusteks öeldakse traditsioon tähtpäevade tähistamisel, joomine seltskonna mõttes ning pingete maandamine ja tervise turgutamine.

Üle poole elanikkonnast ehk 65% ei pea tõenäoliseks, et nende praegused alkoholi tarvitamise harjumused võiksid neile pikemaajalisi terviseprobleeme põhjustada. Alkoholi põhjustatud kahjusid seostatakse tõsise liigtarvitamisega, mõõdukana tunduvat tarbimist aga ei peeta ohtlikuks ega teata ka sellega seotud riske. Üks selle põhjuseid on alkoholi propageerimisel osana edukana näivast elust, mis on omakorda loonud eksiarvamuse nagu ei saaks mõõdukas alkoholitarvitamine, eriti lahjad joogid, kuidagi kahjulik olla.

Teadlased on alkoholi seostanud kokku üle 60 erineva pika- või lühiajalise haiguse ja tervisehäirega, mis põhjustavad kas olulist elukvaliteedi langust või surma. Nendest olulisimana võib välja tuua neli: südame- ja veresoonkonna haigused, mis on kõige olulisemaks alkoholi liigtarbimise põhjustatud haiguste hulgas, lisaks vähk, maksa alkoholtõbi ja vaimse tervise häired.

Suremus maksa alkoholtõppe on näitaja, mis iseloomustab alkoholiprobleemi levikut rahvastikus. Aastatel 1997-2008 on Eestis iga-aastane suremus maksahaigustesse kasvanud 73% ning maksa alkoholtõve ja tsirroosi standardiseeritud suremuskordaja 100 000 kuni 64-aastase elaniku kohta on Eestis enam kui kaks korda kõrgem võrreldes Euroopa Liidu keskmisega.

Suurema osa haiguste või tervisehäirete korral on kahjud kumulatiivsed ja on seotud tarbitud kogustega — mida rohkem ja sagedamini alkoholi tarbitakse, seda suurem on risk. Kui alkoholi liigtarvitaja vähendab alkoholi tarvitamist või lõpetab selle tarbimise, hakkab haiguste risk vähenema. Organismi kahjustab alkoholis leiduv etanool, mistõttu ei ole vahet, millist alkohoolset jooki juua. Mõju sõltub absoluutse alkoholi kogusest, mitte joogi kangusest ja liigist. Pikaajalise tervisemõju seisukohast ei ole ka olulist tähtsust joomise harjumustel — kas juuakse palju korraga või vähem, aga sageli (tähtsust võib olla konkreetsete tervisemõjude puhul, aga mitte üldistatult).

Alkoholi tarvitamisest tulenevad probleemid alkoholitarvitajale on tavaliselt seotud:
pikaajalise regulaarse tarbimisega: alkoholi kuritarvitamine pikema aja vältel põhjustab psüühikahäireid (sõltuvus, psühhoos) ja organite patoloogiat (maksahaigused, südamehaigused, maohaavandid, kasvajad jne).
joobeseisundiga (kuritegevus, riskikäitumine, liiklusõnnetused, vigastused, mürgistused jne): vigastused võivad olla nii tahtmatud (õnnetused) kui ka tahtlikud (tapmised, enesetapud).
alkoholisõltuvusega (ärajäämanähud, kontrolli kaotus, sotsiaalne võõrandumine).
Alkoholiga seotud statistika ja uuringutulemused on tänasest kõigile kättesaadavad alkoholi aastaraamatus, mille pani Tervise Arengu Instituudi tellimusel kokku Eesti Konjunktuuriinstituut.

Kogumiku leiab elektrooniliselt veebilehelt www.tai.ee rubriigist ”Uuringud ja analüüsid”. Lugejaid ootab ka uuendatud veebilehelt www.alkoinfo.ee.

Kampaaniat rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi ”Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010-2011” raames ning see on osa Tervise Arengu Instituudi tegevuskavast alkoholikahjude vähendamiseks.