“Lugesin hiljuti uudist, et Florida Ülikooli õppekavas on netipõhine kursus. Kursuse läbimine – mis seisneb StarCrafti mängimises ja mille eest antakse kolm ainepunkti – pidavat tõhustama aja ja ressursside haldamise oskusi. Võib olla tõesti. Küllap on valdkondi, milles mängu kaudu õpib tõhusamalt kui raamatuid puurides,” kirjutab peatoimetaja Tiia Kõnnussaar ajakirja Pere&Kodu avaveerus.

“Ka Eesti lehtedes on juba kostnud üleskutse vahetada õpikud arvuti vastu. Emana teeb see väljavaade mind tõtt-öelda siiski murelikuks. Mündil on ka teine pool, mida ei saa ignoreerida.”

“Juba praegu on laste, noorte ja täiskasvanute arvutis veedetud tundide hulk plahvatuslikult kasvanud. Külastan aeg-ajalt Facebooki ja tunnen hämmingut: on inimesi, kes näikse seal viibivat pidevalt, laadides üles pilte ja mõttevälgatusi ning kommenteerides teiste omi. Kui juba täiskasvanud ei suuda end arvutist lahti rebida, mis siis veel rääkida lastest, kelle enesedistsipliin alles kujuneb.”

“Meie lapsi ja teismelisi hoiavad kütkeis online-mängud: sa võid võrgus koletisi nottida ja end võitjana tunda, kusjuures su vastasmängijaks on Jimmy Ameerikast ja Frank Inglismaalt. Vaatan oma 9aastast poega ja murran pead, mida samaväärselt põnevat küll talle pakkuda päriselus, et arvuti tõmbejõudu kahandada. Kui keegi selle välja nuputab, andke mulle ka teada! Näenkõhedusega, kuidas igapäevaelu muutub tasahilju vaid halliks taustaks särav-ahvatlevale mängumaailmale.”