Peeter Karask võitis paljude televaatajate südame tõsielusaates “Kaalust alla”, kus ta aitas mitmel ülekaalulisel eestlasel kilosid kaotada ja tervisespordiga sõbraks saada. Vähem teatakse aga, et armastatud treener on aastaid merd sõitnud, lõpetanud ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse alal ning juhtinud reklaamimüüki, kirjutab ajakiri Tervis Pluss.
Kolleegid kirjeldavad sind kui väsimatut vägilast. Mis innustab sind nii meeletult treenima?
Ma pean neid tänama sellise komplimendi eest. Ma usun, et väsimatus ja jõud kõigega tegeleda on pärit minu vanematelt, kes andsid mulle ja mu kahele vennale tugeva elupagasi ning hea kasvatuse. Kui olime väikesed ja ehitasime perega maakodu, töötasime hommikust õhtuni, kordagi ei tulnud ette, et ei viitsinud või ei tahtnud tööd teha. Vanemad olid meile eeskujuks ja meie järgisime neid.
Sporditegemises innustavad aga kesisemad teised ja kolmandad kohad veelgi rohkem pingutama ning esikohad ja meistritiitlid motiveerivad ning on preemia eest. Sportimine on ainuke hea sõltuvus, mida võib soovitada kõigile. See hoiab reipana ega lase väsida.
Sport on parim viis ka stressi maandada – vaimsele tööle vastukaaluks saab tugevalt koormust ka füüsis. Samas, kõik peab olema tasakaalus, ühte ega teist ei tohiks üle doseerida. See võib esile kutsuda stressi või läbipõlemise.
Kui palju jääb sul aega sõprade jaoks?
Piisavalt, kuna praegusel ajal on õnneks palju tehnilisi võimalusi suhtlemiseks ja nädalavahetustel saame ikka kokku ka. Korraldame koosviibimisi ja muid üritusi. Mul on selline komme, et iga päev ütlen oma sõpradele midagi head selle eest, et nad mul olemas on, ja ma pean neid kalliks.
Millised on sinu plaanid? Uus elukutsevahetus?
Tulevikuplaanidesse olen ma püüdnud alati suhtuda skeptiliselt. Muidugi on mul olemas mingid plaanid, kuid tähtsam on see, mida ja kuidas teha praegusel hetkel. Kui teed seda, mis sulle meeldib, hästi ja südamega, tulevad ka uued väljakutsed ise sinuni. Sõitsin 10 aastat merd ning olin meedias tööl samuti 10 aastat. Treenerina olen töötanud 6 aastat, seega on uue väljakutse tulekust veel vara rääkida. Loodan siiski, et see on seotud spordiga.
Kas unistus saab teoks?
Väikese poisina unistasin ma muidugi rohkem, kuid olen aru saanud, et ainult unistamine ei vii seatud sihtideni, hoopis õiged tegevused. Lapsena unistasin saada suusatamises olümpiavõitjaks nagu rootslane Gunde Svan, kes oli üks minu iidolitest. Lapsena võib unistada rohkem, see aitab jõuda arusaamiseni, millega tahad elus tegeleda ning millises valdkonnas oled tugev. Ma unistan nagu kõik teisedki inimesed, et elus läheks hästi, pereliikmed ja sõbrad oleksid terved ning maailmas valitseks rahu. Isiklikud unistused jätan avalikustamata, räägin neist pärast nende teoks saamist, mitte ei hõiska enne.
Refereeritud artikli täisteksti loe ajakirjast Tervis Pluss