Režissöör Ilmar Raag räägib ajakirja Tervis Pluss rubriigis “Terviseankeet”, et teeb peamiselt vastupidamistrenni. “Peamiselt vastupidavustrenni. Selleks, et omaenese varjust üle hüpata. See väljendub jooksmises, mida ma teismeliseeas vihkasin, ja pikkades matkades või orienteerumises, mis viib mõtted täiesti teise maailma.”

Ilmar Raag armastab jälgida toitumist. “Ma olen aru saanud, et loodus ei ole mind õnnistanud organismiga, mis suudaks seedida kõike, mida mulle meeldiks tonnide viisi süüa. Samal ajal aga meeldib mulle kontrollida oma keha, sest lisakilod mõjuvad kui liiv kinga sees või liigväikses ülikonnas peoleminek, räägib Raag.

Lõõgastuda meeldib Ilmarile aga matkates. “Parim, mida ma tean, on pikk ja veidi ekstreemne matk mägedes. Aga ka Eesti metsadesse on võimalik nii sukelduda, et tekiks vajadus ilma tsivilisatsioonita hakkama saada. Kuid ma valetaksin, kui ütleksin, et ma ei ole mänginud arvutimänge. Ja, issand halasta, olen näinud reedeõhtust ööklubi ja kauaks lahti jäänud baari.”

Oma halvimaks harjumuseks peab mees seda, kui ütleb, et ei suuda elada ilma magusata ning see, et toob tööreise ettekäändeks, et trennitegemisse pause jätta. Oma suurimaks sportlikuks saavutuseks peab Ilmar Erna retke. “Läbisin Erna retke 120 kilomeetrit. Kindlasti mitte esimeste seas, aga finišeerudes ei olnud see tähtiski.”