Maksedistsipliini pole praegu ettevõtluses ollagi ja see näitab, et buumiaja ärikultuurist pole midagi alles, rääkis ettevõtja Jüri Mõis konverentsil Äriplaan 2011.
„Põhilised ettevõtted, kõige suurem hulk, võitlevad oma olemasolu eest. Nad lahendavad võlaprobleeme ja nende ettevõtete käekäigust Eesti majanduse käekäik sõltubki,“ ütles Mõis. „Ettevõtetel on tohutud võlad. Selle kriisi nimi ongi võlakriis,“ kirjutab Äripäev.
Suured võlad on alla viinud maksedistsipliini ja koos sellega ärikultuuri, mis pole võrreldav näiteks 2007. aastaga. Põhjus – raha lihtsalt pole. „Ärikultuur on rohkem käest ära, kui analüütikud oskavad arvata. Asi pole selles, et ei taha maksta – me teeme graafiku, aga juba esimesel kuul ei täida seda. Teeme uue ja jälle ei täida. Aga kui raha tuleb, siis maksame,“ kinnitas Mõis, kes pidas oluliseks kokkuleppeid võlausaldajatega.
Kuigi pankrot pole tema sõnul häbiasi, ei ole pankrotiprotsessid kasulikud. Need venivad ja tulemust anda ei pruugi. „Pankrotiga ähvardamine tundub rohkem ärplemise viis kui majanduslik meetod,“ hindas Mõis. Seetõttu on võlausaldajatega kokkulepped olulisemad, kuna siis on võimalik heal päeval kohustusi teenindada.
Küsimusele, kuidas ta suudab võlausaldajad koondada ja nendega kokku leppida, vastas Mõis, et probleem, mida neile esitleda tuleb, on lihtne: „Minu sõna on selles, et me tegelikult väga tahaksime maksta, aga meil ei ole lihtsalt raha.“