Ülemusel tohib olla oma arvamus töötaja riietumise küsimuses, kuid liiga suurt tähelepanu äratav dzhemper või tätoveering ei tähenda veel seda, et see võiks viia vallandamiseni, kirjutab Aftonbladet.
“Kuid tööandja tohib sekkuda suhteliselt paljusse,” ütleb LO (Töövõtjate Organisatsioon, Toim.) jurist Sofie Rehnström.
Piercing, tätoveeringud, tähelepanuäratavad riided – ülemuse jaoks on raske paika panna, kust piir läheb. Rehnström nõustub sellega: “Raske on öelda midagi üldist selle kohta, milliseid riideid tohib kanda ja milliseid mitte. Kõik sõltub sellest, missugused on tööülesanded. Mida enam on kontakti kliendiga, seda rohkem võib ülemus nõuda.”
Kui riietumisstiil ei vasta ettevõtte poliitikale, ütleb ülemus sõna sekka. Näiteks tervishoiuasutuses on keelatud kanda aksessuaare, mida peetakse ebahügieeniliseks. “Enamasti pole riiete valik töökoha ülesütlemise põhjuseks. Mõnikord aga tahavad tööandjad, et kantaks ettevõtet promovat rõivastust ja sellisel juhul tuleb sellega arvestada. Juhul kui on tegemist tunnitasu alusel töötava inimesega, kes seda ei järgi, on olemas risk, et teda ei palgata uuesti,” ütleb Rehnström.
Nüüd aga veidi täpsemalt:
1. Tervishoid – Piercing ja sõrmused, mis võivad levitada nakkuseid, on keelatud.
2. Kool ja lasteaed – Ka siin mängivad suurt rolli tervislikkusest lähtuvad põhjused ning seda eriti lasteaias. Samuti võib ära keelata solvavad või tähelepanuäratavad riided.
3. Poetöötajad/klienditeenindajad – Teatud elukutsete puhul kaasneb kohustus ettevõtet esindada. Pole välistatud, et liialt erinev stiil võib viia töökoha ülesütlemiseni. Küsimus on selles, kas tööandaja protsessi võidab, juhul kui asi kohtusse anda.
4. Elukutsed, mis eeldavad vormi kandmist – Sellistes ametites on töötaja kohustatud kandma vormiriietust. Samas tuleb mõnikord leppida teatud kõrvalekalletega nagu näiteks piercing.
Reeglina ei kanta Rootsis töö juures parfüümi, arvesse võttes, et mõni kaastöötaja võib sellele allergiline olla. Tervishoiuasutuses, koolis ja lasteaias parfüümi kasutamine on mõeldamatu.