USA on jõudnud ainulaadsesse olukorda, kus ameeriklased koguvad sääste ja maksavad tagasi võlgu. See erakordne fenomen aitab ka USA valitsuse võlakirjade intresse madalal hoida.

USA kodanikud maksavad oma võlgu esimest korda tagasi sellest ajast, kui Valge Maja põrandaid kulutas veel Harry Truman. See oli ammu, 1952. aastal, võimalik, et ajalootunnis matemaatika ülesandeid lahendanud inimestele on Trumani nimi isegi udune.

Samuti panevad ameeriklased raha nüüd rohkem kõrvale – maikuu näitaja järgi säästis keskmine inimene 6,9 protsenti oma sissetulekust. See raha pannakse pankadesse hoiule. Pangad eelistavad aga kogunenud hoiused võlakirjadesse suunata, mitte laenudena välja jagada. See tähendab nõudlust võlakirjade järele ja aitab viimaste hinda ka kõrgemal hoida.

Ka korporatiivne Ameerika on muutunud kartlikumaks, makstes oma võlgu tagasi. Teises kvartalis korjasid näiteks 190 USA ettevõtet aktsiate müügiga kokku 91 miljardit dollarit. Seda raha kasutati aga juuni keskpaiga seisuga kolme neljandiku ulatuses võlgade likvideerimiseks. Samamoodi kasutati ka võlakirjadest saadud raha – refinantseeriti võlgu.

Seega võib öelda, et nii eraisikud kui ka ettevõtted on keskendunud oma finantspositsiooni tugevdamisele. Eraisikute puhul tuleb see tarbimise, ettevõtete puhul aga uute investeeringute ja töötajate värbamise arvel. Mõlemad viitavad jätkusuutlikule majandamisele, aga lükkavad ka majanduskasvu edasi.