Kui teha mõne eelkooliealise lapse vanemaga juttu sellest, kas laps on plaanis ka eelkooli panna, jaguneb suhtumine üsna ühemõtteliselt kaheks – veendunud fännid ja vankumatud vastased. Ajakiri Naised uuris, mida siis eelkoolist arvata?
Enamik koole ütleb, et nende eelkoolid on mõeldud eelkõige aitamaks lapsel kooliga kohaneda ja valmistamaks teda ette esimesse klassi astumiseks. Kuressaare Ühisgümnaasiumi juures töötav eelkool koolitab ja valmistab aga koos lastega ette ka lapsevanemaid, Audentese Erakoolis saab aga eelkooli panna juba kaheaastase põnni ja soovi korral isegi noorema – tegutseb ka alla kaheaastastele mõeldud beebiklubi.
Poolt ja vastu
Peamise argumendina toovad eelkooli kaitsjad esile, et selle läbinud laps on kooli minnes enesekindlam, tal on vähem stressi, ta tunneb juba oma klassikaaslasi ja üleminek ühelt eluetapilt teisele toimub valutumalt. Vastased süüdistavad aga last eelkooli panevaid vanemaid laiskuses, soovimatuses ise oma lapsega tegeleda ja nende lapsepõlve röövimises. Praktilise argumendina toovad eelkooli pooldajad välja, et see annab eelise lapse koolisaamisel – oluliseks muutub see nn eliitkoolide puhul, kuhu sissesaamiseks on suur konkurents. Seaduse järgi ei tohiks eelkool ühelegi lapsele eelist anda, aga tegelikkuses selline vahetegemine mitmel pool toimib. Näiteks kinnitab Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium oma eelkooli kodulehel, et eelkoolis käinud lapsed saavad 1. klassi eelisjärjekorras. Ka Audentese Erakooli juhataja sõnab, et nende koolis arvestatakse, kas laps on õppinud samas eelkoolis. Riigikoolid sellist eelistust teha ei tohi, vastu tuleb võtta kõik oma piirkonna lapsed. See seabki vanemad keerulise valiku ette: kas panna oma laps eelkooli või mitte?
Mida arvavad koolid?
Enamik koole suhtub eelkooli väga positiivselt sõltumata sellest, kas tegu on riigikooli või erakooliga. Oluline vahe tekib lapsevanema jaoks lapse esimesse klassi minekul – tugeva tasemega riigikool ei tohi eelistada teise piirkonna last, isegi kui tahaks. “Oleme aastaid taotlenud võimalust, et eelkoolis osalemine oleks kooli valikul arvestatav argument, sest lapsed ja vanemad on kooliga harjunud, ent kuna registreerimine toimub Kuressaares läbi linnavalitsuse ja linnavalitsus on teist meelt, ei anna eelkoolis käimine meie lastele mingit eelist,” kommenteeris asjade seisu Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Sirje Ess.
Eesti lõikes on eelkoolide populaarsus üllatavalt erinev: kui Tallinnas on 34 gümnaasiumi ja 38 eelkooli, siis Tartus on see suhe 11/5, Pärnus 6/0. Viljandis on linna ainuke eelkool hoopis Valuoja põhikoolis, mitte C. R. Jakobsoni Gümnaasiumis, mis on ometi kohalikest koolidest riigieksamite edetabelis kõrgeimal kohal. Sama lugu on ka Tartu Miina Härma Gümnaasiumiga. Nii et kõik eliitkoolid ei pea eelkoole sugugi vajalikuks.
Miina Härma Gümnaasium on aastaid Eesti eliitkoolide edetabeli tipus püsinud, kuid eelkooli nende majas ei ole. “Me ei näe selleks põhjust ja seni pole ka sellist nõudlust olnud. Meie võtame õpilasi vastu sisseastumistestidega,” selgitab direktor Ene Tannberg, kes arvab, et eelkool on paljus ka äriprojekt. “Tung meie kooli on kolm korda suurem, kui me saame vastu võtta. Kui neist vaid pooled tuleksid meie eelkooli, siis kõik ikka sisse ei saaks. See oleks aga ebaõiglane vanema suhtes, kes toob lapse eelkooli, maksab selle kinni ja lõpuks selgub, et laps ei saagi sisse. Ebaõiglane on see ka nende suhtes, kes ei saa ehk majanduslikel põhjustel oma lapsi eelkooli panna. See, et meil ei ole eelkooli, annab ka suuremale hulgale võimaluse kandideerida ja sisse saada.”
Riigi seisukoht
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Tiina Petersoni sõnul omandab laps haridusseadusest tulenevalt alushariduse koolieelses lasteasutuses (ehk lasteaias) ja kodus. Lasteaiad tegutsevad riikliku õppekava alusel ja annavad lapsevanemale tagasisidet lapse arengu kohta. “Lapsele, kes käib lasteaias, ei ole vaja kooliks täiendavat ettevalmistavat õpet ehk nn eelkooli. Kodusele lapsele tuleb kasuks osaleda vähemalt kaks aastat enne kooli lasteaia tegevustes ja huviringis,” selgitab ekspert.
Ta soovitab eelkooli kohta otsust tehes lähtuda eelkõige lapse individuaalsest arengust ja valida, milline lasteasutus või huviring sobib lapse eripära ning arengu toetamiseks kõige paremini. “Arvan, et ei ole õige panna last eelkooli koolikatsete edukaks sooritamiseks ja koormata last rohkete huviringidega. Etteõpetamine pärsib lapse õpihuvi esimeses klassis ja tekitab emotsionaalseid pingeid,” hoiatab ta liiga innukaid lapsevanemaid. “Koolivalmiduse kujunemisel on oluline, et areneksid lapse füüsilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed ja kognitiivsed võimed ja oskused. Kõige paremini saab 1,5–7aastast last toetada pere koostöös lasteaiaõpetajatega.”
Riigi seisukoha järgi on laste kooliks ettevalmistamiseks mõeldud eelkõige lasteaiad, eelkool on neile lastele, kes lasteaias ei käi. Selliseid lapsi koondavad eelkoolid saavad ja võivad riigilt taotleda ka nn pearaha ja neis peab õppetöö toimuma vastavalt riiklikult kinnitatud kavadele, nagu ka lasteaedades. Enamik eelkoole on siiski läinud teist teed – need registreeritakse sageli MTÜdena, mis rendivad koolilt pinda ja tööjõudu. Sellest ka suur vahe erinevate eelkoolide hindades.
Kas eelkooli võib avada iga kool?
Alusharidust saab võimaldada vaid koolieelne lasteasutus või lasteaed-põhikool, kellel on olemas selleks HTMi väljastatud koolitusluba. Koolitusloa taotlemisel on vajalik esitada õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale, andmed õpetajate kvalifikatsiooni, kasvukeskkonna ja korralduse kohta. Koolis võib korraldada huvitegevusi ja infopäevi eelkooliealistele lastele. Huviringid peavad olema registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis.
Autor: Tiina Peterson, ajakiri Naised