Alaealiste komisjon on praegu ainus „sunnivahend”, mille abil koolist eemale hoidvat õpilast ja tema vanemaid olukorda analüüsima panna. Jah, alaealiste komisjon võib kohaldada lapsele sundtoomist komisjoni istungile. Sellele võib eelneda ka päev või öö arestikambris. Aga see on kõik!
Järgmiseks sanktsiooniks on suunamine erikooli ning sedagi vaid siis, kui laps lisaks sellele, et ei käi koolis, on muulgi viisil õiguskorda rikkunud. Vahepealseid variante ei ole ega tule ka uues PGS-s, räägib Aare Laak.
Ainus kontrolli täiustamisele ja kiiremale sekkumisele suunatud arvestatav regulatsioon on omavalitsuse teavitamine viis päeva pärast puuduma jäämist – kui kool koduga kontakti ei saa (§ 36 lg 2). Omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad teavad probleemseid peresid niigi ja mingit „imet” nad põhjendamata puudujaga ette võtta ei saa.
Niisiis, kui laps lihtsalt ei lähe kooli, kas siis polegi midagi teha? Ainus ehmatus võib olla sundtoomine alaealiste komisjoni istungile. Kuid vanemaid ei saa komisjon kuidagi mõjutada, ehkki probleemid algavad peresuhetest ja vanemlikest oskustest.
Komisjon võib koolist puudunu saata psühholoogi või psühhiaatri juurde vestlusele, aga mis sellest muutub? Ka lapsevanema peaks saatma spetsialisti juurde, ravikuurile, sotsiaalprogrammi! Õpilaskodusse ja Tootsi klassi saab õpilase suunata vaid lapsevanema nõusolekul, ent praktika näitab, et vanemad pole sellega kaugeltki alati nõus. Kiiva kiskunud kooli- või peresuhete puhul on aga õpilaskodud pea ainus võimalus.
Erikooli asendamisest õpilaskoduga või erikooli õpilaste ümberkasvatamisest väikestes armsates maakoolides võib siiski kõneleda vaid naiivne idealist. On vaja ka kinnist õppeasutust. Erilist järelevalvet ja ranget kasvatusrežiimi vajavate õpilaste koolisüsteemi tulevik on selgusetu. Haridus- ja teadusministeeriumi plaan jätta erikoolid vaid alates 14-aastastele tõsistele õigusrikkujatele saab olla sündinud vaid kabinetivaikuses. Alla 14-aastaseid õigusrikkujaid pole palju, kuid nad on olemas – lapsed, kellele praeguses koolisüsteemis ei paista alternatiivi erikoolile.
Mis peaks muutuma, et alaealiste komisjon ei kohtuks tulevikus lastega, kel seljataga aastatepikkune põhjendamata puudumiste kogemus, kadunud õpimotivatsioon ja -oskus ning respekt täiskasvanute ja käitumisnormide vastu? Tugev Tootsi klass halva mõjuga keskkonnast eemal asuvas õpilaskodus oleks lootustandev. Sinna peab saama suunata alaealiste komisjoni otsusega, kui õpilane ja perekond ei suuda tagada koolikohustuse täitmist kooli ja muude spetsialistide pakutavate tugisüsteemide abil.
Paradoksaalne on, et praegu saab Eestis koolikohustuse täitmist tagada vaid alaealistele õigusrikkujatele.