Kristina Šmigun-Vähi on kindel, et tema nälga ei jää ning saaks hakkama ka tuhande krooniga kuus, sest ta on harjunud elama vastavalt oma vajadustele.
“Kui mul ühel hetkel muud ei oleks, läheksin maale,” rääkis Kristina ajakirjale Naised. “Talusid on Eestis aina rohkem, töötajaid on vaja üha enam, seega saaksin töö eest mune, võid, kartulit, liha jne. Ma võin teile kinnitada, et mina hätta ei jää ja nälga ka mitte, sest olen harjunud elama vastavalt oma vajadustele.”
Ta meenutas oma lapsepõlve, kui isa õppis Moskvas ning pere pidi kasinalt läbi ajama: „Sõime keedetud kartulit, praetud kartulit, kartuliputru ja makarone, ei mingit rikkust, raha ega delikatesse,” meenutas rasket aega tahtejõuga kriise läbima harjunud Kristina.