“Keskkriminaalpolitsei sisulise väljasuretamise ja varasema kriminaalpolitsei vähese väärtustamise juures on nn kurikamehe tabamine just kriminaalpolitseinike töövõit,” kirjutab Koit Pikaro Delfi arvamusrubriigis.

“Selle saavutuse tipphetkel võib loota, et see annab kriminaalpolitseinikele jõudu, aitab neid sisulises töös ja tõstab meie usku neisse.”

“DNA proovide kokkulangemine kinnipeetuga on tulemus ja kindel tõend, tegelikkuses eelnes kurikamehe kinnipüüdmisele vägagi pikk, järjekindel, keeruline ja raske jälitustöö.”

“Loodan, et kriminaalpolitsei tõuseb jalule ja hakkab tegutsema mitte ainult klassikalise, vaid ka aktiivsete ja mõttekate võtetega. Kui kurikamehe tabamiseks tehti tööd nii, et kontrolliti kõiki vägivallaga sündmusi, kinnipeetuid ja jooksvat teavet, siis peaks see saama igapäevaseks stiiliks kõigile jälitusametnikele.”

“Usun, et kriminaalpolitseinikke tuleb tunda ja teada. Muidu ei teki nende vastu ka usaldust. Kurikamehe tabamise ilmne sisuline juht oli Raul Koppelmaa, Põhja Prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht. Loodan, et tema töösuundadest saab tuule tiibadesse ka võitlus organiseerunud kurjategijatega.”

“Teisena saab nimetada Sander Talisood. Kui jälitustöötaja suudab aktiivses vestluses (küsitluses, asjatundjate keeles — lõhkumises) panna kinnipeetu üles tunnistama, siis see on hinnatavate oskuste kogum.”