Katrin Lust-Buchanan (28) peab selle aasta suve enda elu murdepunktiks. “Tänavune suvi jääb mulle alati meelde kui eneseleidmise aeg,” räägib vabakutselise ajakirjanikuna leiba teeniv ning juba teist raamatut kirjutav Katrin Gossip.ee-le antud pikas intervjuus ning avaldab meile oma elu, mõtteid ning tegemisi.
Kuidas suvi on möödunud? Elate Londonis, kas vahepeal olete ka Eestisse jõudnud… Mida huvitavat olete teinud?
Tänavune suvi on minu jaoks olnud üle pika aja üks suur nauding. Viimati kogesin ma midagi sellist teismelisena Eestis. See on esimene suvi üle kaheksa aasta, mille ma olen veetnud töövabalt. Viimased viis aastat olen ma jooksnud staaripidudelt pidudele, olenemata suvest, pühapäevadest või perekondlikest sündmustest. Enne seda töötasin ma Eestis ajalehes Õhtuleht ja keskkooli ajal teenisin koolivaheajal raha koristamisega.
Kaheksa aastat meeletut rügamist on andnud mulle lõpuks ometi võimaluse nautida vabakutselise ajakirjaniku staatust. Mul on võimalik teenida raha kirjutamisega kodus ja valida üritusi, mida ma ise südamest kajastada soovin, ilma rahale või tööandjale mõtlemata. Hetkel kirjutan ma endiselt oma Õhtulehe blogi ja hiljuti alustasin uue kolumniga Dlefis. Sellega harjutan ma igapäevaselt sulge ja hoian emakeele võõrsil elades korras. Lisaks sellele kirjutan ma hetkel oma esimest inglise keelset raamatut, millele kuulub hetkel minu elus põhirõhk. Töötan oma suurima unistuse kallal.
Juulis käisin korra ka Eestis. See oli minu esimene suvepuhkus kodumaal pärast Londonisse kolimist. Ma ei pidanud mõtlema tööle, vaid sain rahus süüa kartulisalatit ja lüüa jalad seina peale.
Suvi on olnud päikeseline ning kaunis. Kas olete ka randa jõudnud? Kui suur rannafänn te üldse olete?
Võibolla olen ma maailmas ringi reisides natuke ära hellitatud, aga Inglismaal ei ole randu, mis mind sinna tõmbaksid. Esiteks asuvad nad Londonist meeletult kaugel ja teiseks on rannad kivised ja meri ei kutsu ujuma. Suured kaubalaevad ja sadamad tekitavad minus alati tunde justkui oleks siinne vesi õline ja must. See ei pruugi tõsi olla, aga olles peesitanud Kariibimere ääres, on raske pidada siinset rannarajooniks.
Pealegi ei ole ma väga suur rannafriik. Esiteks olen ma väga püsimatu tüüp ja teiseks on mu keha kaetud sünnimärkidega, mida ma pean rannas olles kaitsma. Kannan tihti rannas kuumaga särki ja valan endale peale ‘tonnide’ viisi päikeskreeme.
Loomulikult meeldib mulle aeg ajalt rannas lebada ja päevitada, ometi ei suuda ma seda teha üle paari tunni korraga ja kõige rohkem paar päeva. Tavaliselt lõpevad mu rannaskäigud rannavollet mängides või mõnda muud rannasporti tehes. Õnneks on mu mees samasugune nagu mina ja nii ei hakka meil kunagi igav! Ahjaa, tavaliselt tassin puhkusreisidele kaasa ka hunniku raamatuid aga kuuma päikese käes on võimatu lugeda ja nii olen ma nagu narr, kes tassib ülekilodes kohvrit ühelt kontinendilt teise.
Sel suvel jõudsin ma randa ainult Eestis olles. Tegelikult sain ma kodus käies samasuguse elamuse nagu mõnes lõunamaises kuurortis ja seda poole hinnaga! Hurraa! Veetsin neli päeva emaga Lõuna-Eesti järvede ääres peesitades ja sain vapustava jume! Minu üks nõrkusi on kuuma suveõhtu lõppedes paljalt ujumas käia. Ma olen hingelt tõeline vabameelne ja ma armastan metsa vahel riided seljast visata ning värskete lõhnade ja linnulaulu keskel jahedasse järve hüpata. Kuigi täiskasvanuks saades on seda unistust üha raskem täide viia. Mõni kõrvaltvaataja võib arvata, et ma olen pervert! Seepärast pean ma hoolikalt otsima kohti, kus kedagi teist ei liigu! Lapsepõlve õnn oli see, et ma võisin paljalt vette hüpata igal pool!
Rääkides veel randadest…Milline rand, mida külastanud olete, on kõige meeldejäävaim teie elus, miks?
Minu elu üks meeldejäävamaid randu asub Lõuna-Eestis Palojärve ääres. Seal veetsin ma oma lapspõlve kõige võrratumad päevad koos oma isa ja emaga. Palojärv asub keset männimetsa ja on suure tee äärest pisut peidetud. Seal on väike liivane rand ja kõrged puud, mis kasvad ümber soise järve. Seal sai päikest võtta, vees sulistada ja kui igav hakkas metsa all mustikaid ja metsmaasikaid korjata. Mind kurvastas kui ma kuulsin, et sealsest veekogust oli leitud laip. Pärast seda ei olnud Palojärv minu jaoks enam kunagi sama. Ometi hoian ma neid ilusaid vanu mälestusi sügaval südames.
Viimaste aastate jooksul olen ma reisinud palju, ometi meenub mulle kõige rohkem meie jõulupuhkus Mehhikos kaks aastat tagasi. Hotell, kus me peatusime asus Los Cabos piirkonnas omas privaatranda. Mulle meeldis, et sinna olid lubatud ainult hotellikülastajad ja nii ei olnud see ülerahvastatud. Miami’s näiteks häirisid mind ookeani suured hirmutavad lained. Mehhikos oli ookean rahulik, ääretult soe ja läbipaistev. Los Cabos on jäänud minu lemmikpuhkuseks.
Millised plaanid on algavaks (töö-õppe)aastaks?
Püüan vabakutselise ajakirjanikuna jätkata. Sellel on oma pluss ja minuspool. Töötada kodust on muidugi positiivne. Raha on aga slle ameti miinuspool. Vabakutselisena on raske teenida pidevat sissetulekut, see kõigub nurgast nurka, mis teeb mu ärevaks. Ma ei tea kui palju ma tohin kuus millegile kulutada. Raamatu kirjutamine on risk ja suur luksus! Õnneks on mul väga toetav abikaasa, ilma temata ei saaks ma hetkel teha seda, mida ma ülekõige armastan. Ma väga loodan, et kirjutamisele kulunud aeg tasub end kunagi ära. Mul on hea meel, et Adam ei ole kunagi lõpetanud minusse uskumast! Ja seda isegi siis kui ma olen ise endas vahel kahelnud.
Abikaasad kahtlemata mõjutavad üksteist. Adam on elukutseline polomängija… kuidas see on teie eluviisidele mõjunud – olete hakanud rohkem loomi armastama, tervisesporti tegema, reisima?
Minu elu on alates hetkest, mil ma Adamiga kohtusin muutunud väga palju. Kuigi mu isa oli professionaalne sportlane ja sport on alati olnud osa minu elust, võin ma täna julgelt väita, et ma ei oskaks ilma spordita enam elada. Tennis, ratsutamine, jooksmine ja hüppenöör kuuluvad minu ellu nii nagu uni ja toit! See on suur õnn kui su kõrval on inimene, kes utsitab sind sporti tegema ja end vormis hoidma. Sööb tervislikult ja aitab sul vahetevahel hoiduda kaloripommidest nagu shokolaad! Tervislik eluviis on teinud minust teistmoodi naise. See on tohutult hästi mõjunud minu enesetundele ja vaimule!
Professionaalsed polo mängijad elavad tavalise sportlase elu. Nii nagu tennisemängijad, sõidavad nad ühest riigist teise, kus toimuvad hooajalised võistlused. Esimesed neli aastat meie suhtest sõitis Adam mööda maailma ringi üksi. Mina külastasin teda iga paari kuu tagant, kuna ma keskendusin oma enese karjäärile Londonis. Selle eluviisiga käis meie abielu aga raksuga vastu põhja. Kaks inimest ei saa elada ühte elu kahes erinevas kohas, ükskõik kui palju nad teineteist ka armastavad. Tekivad uued huvid ja arusaamatused. 2007. aastal oli meie abielu kriisis ja me olime lahutusest sammu kaugusel. Viimased kaks aastat oleme me pühendanud oma abielu jalgele seadmisele, püüdnud oma elud keskpõrandale kokku viia. Eelmisel aastal sõitsin ma Adamiga Arentiinasse ja USA’sse, et olla talle toeks ja päästa meie kar
ile jooksnud suhe. See on olnud fantastline aeg. Argentiinas olles kirjutasin ma oma esimese eesti keelse raamatu “Seks, valed ja eneseusk” ja täna olen ma kirjutamas oma teist raamatut. Eks meie ole natuke mustlaste moodi elu. Reisime hobustega ühest riigist teise ja meie kodu on seal kus meie kohver. Samas, mis saaks olla ühe ajakirjaniku jaoks põnevam kui reisida ja näha maailma erinevaid paiku. Adami töö viib meid igal aastal nii paljudesse uutesse riikidesse. Reisimine on minus avanud uue peatüki.
Kas käite ka endiselt Londoni staaripidudel undercover reporterina… kas ka sellel suvel on Londonis mõni huvitav suurpidu toimunud?
Suvi on Londoni meelelahtusmaailmas üsna surnud aeg. Eriti juuli lõpp ja august. Sel suvel olen teinud otsuse, et ma kajastan ainult pidusid, milles ma näen isiklikku huvi ja suuremat potensiaali lugudeks. Väikesed klubiüritused ja teisejärgulised poe avapeod olen ma jätnud sel suvel tagaplaanile. Püüan selle peatükiga oma elus teha lõpparve. Keskendun suurematele üritustele. Üks selle suve huvitavamaid staarikogemusi oli minu jaoks kohtumine Kylie Minogue’ga. Ta on vapustvalt ilus ja heasüdamlik staar. Võrratu eeskuju meile kõigile ja näide sellest, kuidas on võimalik ka rahvusvahelist edu saavutades jääda iseendaks!
Veel natuke suve on ees – mida soovitate inimestele, kes on mõelnud lähiajal Londonit külastada?
Aegajalt saan ma eestlastelt kirju a la “tulen Londonisse ja mida sa soovitad seal paari päeva jooksul teha”. Suve keskpaik on Londonis kole aeg. Pole midagi hullemat kui veeta paar päeva põrgupalavas ülerahavastud miljonilinnas. Kohalikud britid sõidavad tavaliselt suvel maale. Ka mina olen veetnud suure osa sellest suvest meie maakodus, mis asub West Sussex maakonnas. Londonit soovitan ma pigem külastada augustis või septembris kui Eestis on juba tunduvalt jahedam aga siin kestab veel võrratu ilm. Ometi ei ole see nii palav nagu kesksuvel või
nii jahe nagu Septembris Eestis.
Paariäevase reisi jooksul ärge jookske end hingetuks. Suurlinnal on pakkuda nii palju ja teil on võimatu igale poole jõuda. Võtke aeg maha. Kümne muuseumi asemel külastage näiteks ühte. National Gallery või Royal Academy of Art linna südames pakuvad alati võrratut kogemust. Selle asemel, et kulutada kallile lõunale restoranis minge parem parki. Ostke kohalikust poest võileib ja istuge maha St James pargis, Buckinghami palee vahetus läheduses. Hingake sügavalt sisse ja välja. Pargis jääb minu jaoks aeg seisma. Pärast seda minge jooge tass kuulsat kellaviieteed hotellis Ritz või Dorchester. Kann teed võib maksta 15 naela, aga see eest saate te kogemuse, mida te ei unusta mitte iialgi. Õhtul jalutage vaikses aga turvalises Mayfair linnaosas, mis ei ole nii turistiderohke kui West End ja Covent Garden. Madonna eksabikaasa Guy Richie omab seal ehtsat inglise pubi nimega ‘Puchbowl’, mis pakub keskmisest paremat pubitoitu ja ühe tõelise briti pubi melu. Tavaliselt ei saa Londonis pubi toitu usaldada ja seepärast on ‘Punchbowl’ kindel hitt! Seal võite kohata staari ennast või mõnda tema kuulsat sõpra; nii hoiate kokku ka Madame Tussaud muuseumi peale kulutamast. Shopingutuuril põigake suurtest peatänavatest eemale. Kõrvaltänavatel on huvitavam kaup, vintage poed ja mearmsad kohvikud. Ostke kohalik ajaleht, sealt leiab võrratuid soovitusi nii toidu kui kultuurikogemusteks.
Kas on midagi, mida ootate veel sellelt suvelt?
Hetkel olen ma maal. Puhkan ja kirjutan ning veedan aega oma hobuste ja kahe koeraga. Mõtlen tõelistele väätusele oma elus. Möödunud kevadel sain ma 28-aastaseks ja viimasel ajal mõtlen ma üha enam, mida ma elus teha ja saavutada tahan. Kahekümnendad on harimise ja eneseleidmise aeg. Mul on tunne, et ma olen jõudnud punkti, kus ma tahan teada saada, mis mind elus tõeliselt paelub ja kuhu ma oma kogemustega tahan jõuda. See on olnud eneseliedmise suvi! Üks erutavamaid ja huvitavamaid aegu minu elus, mil ma tunnen esimest korda, et minust on saamas naine. Ometi olen ma ülekõige õnnelik selle üle, et ma olen ümbritsetud inimestest kes minust hoolivad! See on elu üks olulisemaid etappe – teada, et sa jagad oma elu inimesega, kes on su sõber ja soovib sulle parimat. Tänavune suvi jääb mulle alati meelde kui eneseleidmise aeg.
[ot-gallery url=”gallery/katrin-lust-buchanan-gossip-ee-le-minu-elu-on-alates-hetkest-mil-ma-adamiga-kohtusin-muutunud-v%c3%a4ga-palju”]