“Kuni sa surnud pole, võid teha kõike,” usub moekunstnik Anu Samarüütel-Long. Tema avastas 38aastasena, et see, mida ta teha oli tahtnud, ja see, mida ta tegi, ei langenud üldse kokku. Ja alustas kõike uuesti. Algusest.
“Minust sai taas üliõpilane, seekord maailma kuulsaimas moekoolis Londoni Central Saint Martins College’is legendaarse ja kardetud moeprofessori Louise Wilsoni käe all,” kirjutab Anu Samarüütel-Long kuus aastat pärast uut algust välja antud raamatus “Minu London”.
Otsust uuesti alustada Anu ei kahetse. Kuigi maailmanimega moeloojate kasvulavaks olevas koolis õppimine oli raske ja pisaraterohke, oli seal veedetud aeg senise elu kõige õnnelikum. “Ma sain täielikult pühenduda moe disainimisele ja eneseleidmisele,” kinnitab täna vabakutselise moekunstnikuna töötav Anu.
Anu nendib, et eesti naised kardavad uusi alguseid ja kipuvad end liiga vara maha kandma. “Ma olen end harjutanud vanusele mitte mõtlema. Kui sa küsid, kui vana ma olen, siis ma tõesõna ei tea seda,” naerab Anu.