Koolikatsed on selleks aastaks läbi ning enamik lapsi oma uue õpetaja ja kooliga juba tuttavad. Kuigi kõik ei pääse esimesena eelistatud kooli, ei jäta ükski laps kooliteed alustamata.
Tallinna Nõmme põhikoolis avatakse sügisel kaks esimest klassi. Soovijaid oli pisut üle saja, neid kõiki vastu võtta ei lubanud ruumipuudus. „Loomulikult on kurb, kui mõni laps jääb välja, kuid kui soovijaid on sada ja kohti poole vähem, peame paratamatult katseid korraldama,” rääkis kooli õppealajuhataja Rita Anton Õpetajate lehele. Nõmmel eelkoolis käinud lapsed sooritasid katsed juba varem, teised vestlesid õpetajaga ja tegid mõned praktilised tööd. „Rasked need katsed kindlasti ei olnud. Väljajäänutest on muidugi kahju, aga eelkõige on hea meel, et meie kooli ikka tulla tahetakse.”
Tegelik konkurss on siiski väiksem, kui numbrid näitavad, sest osa lapsi kandideeris mitmesse kooli. „Jälgime rangelt, et laps elaks meie kooli piirkonnas. Kandideerimisel on eelisseisus need, kellel käivad õed-vennad siin koolis. See on loogiline: miks peaksid vanemad mitme kooli vahet sõitma hakkama?” küsib Anton. Teises Nõmmel asuvas mainekas koolis, Rahumäe põhikoolis avatakse sel aastal kolm 1. klassi, igaühte neist võetakse vastu 28 õpilast. „Avaldusi oli umbes 140, aga lapsed on mujalgi kirjas. Kahjuks lubab seadus lapsevanemal otsustamise lausa jaanipäevani lükata, see teeb klasside komplekteerimise keeruliseks,” rääkis õppealajuhataja Enn Helemäe.
Tallinna Pääsküla gümnaasiumi õppealajuhataja Piret Koemetsa mure on vastupidine – õpilasi on päris palju puudu. „Võiksime avada lausa kolm klassi, aga lapsi on meil praegu vaid ühe klassi jagu. Maja on remontimata ja siia tulla ei taheta.” Koemetsa sõnul võtaksid nad vastu ka Harju maakonna, näiteks Laagri koolist välja jäänud lapsed. „Meie esimesse klassi katseid ei korralda, sest tase on nii erinev. Kõik, kes sisse astuvad, on teretulnud.”
Sama mure on Põhja-Tallinna koolidel. Haridusnõunik Heidi Tammiku sõnul on vene õppekeelega koolides ruumi küll, oleks vaid lapsi, kes õppima tuleksid. Tallinna haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk ei näe selles probleemi, et kõik soovijad ei mahu Rahumäe või Nõmme põhikooli. „Nõmmel on ju rohkem koole, mõned on lihtsalt populaarsemad. Osa Pirita ja Kose lapsi sõidavad buss number viiega mäest üles Lasnamäe üldgümnaasiumi, mõned tulevad üle linna kesklinna koolidesse. Minule ei ole küll ükski vanem kurtma tulnud, kõik Tallinna lapsed leiavad oma teeninduspiirkonnas kooli.” Probleemiks on Loki sõnul pigem see, et inimesed ei ole ennast linna rahvastikuregistrisse kirjutanud ja nii on haridusametil raske laste tegelikust elukohast ülevaadet saada. Teine Tallinna piirkond, kus lapsed varem kodu lähedal kooli ei mahtunud, on Pirita. Nüüd on probleem lahendatud, sest sealses majandusgümnaasiumis avatakse sel aastal kolm paralleelklassi, kokku 90 lapsele.
„Tänase seisuga ei ole üle ühtegi last, kes piirkonna järgi peaks sellesse kooli saama, küll aga ootab järjekorras umbes 20 last, kes tahavad Piritale kooli tulla, kuid elavad mujal,” ütleb Pirita linnaosavalitsuse noorsootöö peaspetsialist Monika Sieman. Merivälja 6-klassilises koolis on veel hulk vabu kohti. „Saaksime avada kaks klassi, mõlemas 24 õpilast. Praegu on meie nimekirjas 36 õpilast. Kõik soovijad on oodatud,” ütleb Merivälja kooli õppealajuhataja Kersti Vana.
Tartus alustab sügisel kooliteed 1010 last, Katrin Parv linnavalitsuse haridusosakonnast ütles, et kõigil lastel on koht teeninduspiirkonna koolis olemas. Võru, Haapsalu ja Rakvere linnas teeninduspiirkondi ei ole, Kuressaares moodustab linn Kaarma vallaga ühtse piirkonna. Võru linnavalitsuse haldusspetsialisti Kristi Aavakivi sõnul avatakse linnas esimesi klasse nii palju, et kõik Võru lapsed saaksid koha. „Kuna linn asub täpselt Võru valla keskel, tulevad ka sealt mõned lapsed linna koolidesse.” Kuressaares loodi kaks aastat tagasi sisseastujatest parema ülevaate saamiseks e-registreerimise süsteem. „See on palju segadust ära hoidnud,” ütles Õilme Salumäe Kuressaare linnavalitsusest.