OHMYGOSSIP — Väikelaste kasvatusega seotud spetsialistidel ei ole teavet ega juhiseid selle kohta, mida tähendab koolieelikute seksuaalsus või kuidas antud teemat väikelastega käsitleda. Põhikooliklassides on seksuaalsuse teema õppekavas sees, küll aga läbitakse seda vaid pealiskaudselt.
Lastehoius tuleb seksuaalsusega seotud teemasid ette igapäevaselt. Lapsed näiteks uurivad üksteise kehade kohta, kui istutakse kambakesi ühises ruumis pottide peal või kui märgatakse, et enda või kellegi teise ema on lapseootel. Vanemate ja spetsialistide vahel ei ole kokku lepitud, kuidas sellistes olukordades toime tulla, suhtuda ja mida laste küsimustele vastata, vahendab Iltalehti.
“Laps väljendab end palju läbi keha. Seda nimetatakse seksuaalkasvatuseks, kui laps saab oma küsimustele vastused,” ütleb Rahvastikuregistri lastekasvatuse keskuse direktor ja lastepsühhiaater Raisa Cacciatore.
Cacciatore ja uurija ning ämmaemand Susanne Ingman-Friberg avaldasid augustis laste seksuaalharidust puudutava raamatu. Laste seksuaalsusel põhinevat raamatut ei ole Soomes varem avaldatud ning naised kahtlevad, kas kogu maailmaski üldse. Naiste meelest on oluline teada, et isegi eelkooliealised lapsed on seksuaalsed olevused.
Suurem osa lastega tegelevatele spetsialistidele on väikelaste seksuaalkasvatus iseenesestmõistetav, aga leidub ka neid, kellele mitte ning seda selgitustööd peetakse ainult vanemate ülesandeks. Osad räägivad seksuaalsusest ainult siis, kui laps küsib. Kui ei küsi, siis ei räägitagi.
Lapsel on õigus oma kehale. Juba väiksena tuleks lapsele õpetada niiöelda ohutud oskused. Võtame näiteks vanavanemad, keda lapsed näevad võib-olla suhteliselt harva. Kuna lapsi nähakse harva, siis vanavanemad haaravad võsukesed sülle, kallistavad kõvasti ja musitavad põskedele. Võib juhtuda, et mõnele lapsele selline lähedus ei meeldi ja seetõttu on lapsel õigus taktitundeliselt öelda, et talle ei meeldi, kui teda sellisel moel sülle haaratakse.
“Kui see oskus lapsele juba varases eas selgeks õpetada, siis laps teab, mis talle meeldib ja tal on alati õigus öelda, kui talle teatud puudutused ei meeldi,” ütleb Ingman-Friberg.
Cacciatore ja Ingman-Friberg´i sõnul peaks seksuaalkasvatus muutuma igapäevaseks osaks. Siis ei teki olukordi, kus spetsialistid ja vanemad on põhimõtete osas vastuolus ning teatakse juba eelnevalt, mida väikelastele õpetatakse ja kuidas küsimustele vastatakse.
Seksuaalkasvatuse plaanid on aga veel nö lahtised ja loomisel, kuna püütakse leida viisi, mis oleks kõikidele sobiv.
Avafoto: Ohmygossip.com