OHMYGOSSIP – “Tänapäeva lapsed oskavad tubakatoodete kasutamist kavalamalt varjata ja proovivad järjest varem nii mokatubakat kui e-sigarette, mis sisaldavad äärmiselt ohtlikke aineid,” hoiatab psühholoog Rita Rätsepp ning räägib mida vanemad saaksid teha, et nende laps sigarette või teisi tubakatooteid ei prooviks?
Millised on Eesti noorte seas kõige levinumad tubakatooted?
Tavasigarettide kõrval on viimastel aastatel laste seas kiiresti populaarsust kogunud just mokatubakas ja e-sigaretid, sest sageli arvatakse ekslikult, et need ei ole nii ohtlikud või ei tekita sõltuvust. Samuti on nende kasutamist vanemate ja õpetajate eest lihtsam varjata.
Tegelikult see nii muidugi ei ole?
Loomulikult. Näiteks huuletubakas sisaldab lisaks sõltuvust tekitavale nikotiinile ligi 2000 keemilist ühendit ja 28 vähki tekitavat ainet. E-sigarettide ja nendes kasutatavate vedelike mõju ei ole aga piisavalt uuritud, sest neid on müüdud nii lühikest aega. Ja kuna Eestis ei ole nikotiiniga vedelike müümine lubatud, siis põrandaalune äri muudkui õitseb – interneti teel ja hõlma alt kahtlaste vedelike müüjatele pole alaealistega kaubitsemine mingi probleem. Sinisilmsed noored on nende jaoks tulus rahaallikas.
Mida saaksid vanemad teha, et ennetada seda, et nende laps sigarette või teisi tubakatooteid ei prooviks?
Eelkõige tuleks alustada isiklikust eeskujust ehk ise mitte tarbida. Kindlasti on oluline lapsele lihtsas keeles selgitada, et noore inimese organism on nendele mürkidele vastuvõtlikum kui täiskasvanu oma ning lisaks sõltuvusele võib laps ka kahtlastest vedelikest tõsise mürgituse saada. Mokatubaka puhul on jällegi risk igemehaiguste ja -põletike tekkeks, hambad muutuvad kollaseks ja kahjustada saab kesknärvisüsteem. Mida nooremana laps huuletubakat kasutama hakkab, seda kiiremini ja tugevamini kujuneb välja ka nikotiinisõltuvus. Seda kõike peaks lapsele selgitama juba enne kooliealiseks saamist, sest siis on need teadmised juba enne teismeiga kodust kätte saadud.
Mille järgi aru saada, et laps selliseks vestluseks valmis on?
Laps on vestluseks valmis siis, kui ta ise küsib. Näiteks, kui laps näeb, kuidas täiskasvanud klaasruumis suitsu tõmbavad, siis tulekski selgitada, et suitsetamine ei ole ühiskasutatavates ruumides lubatud, sest see kahjustab teiste inimeste tervist. Samas tuleb silmas pidada, et lapsele tuleb asju eakohaselt selgitada ja mitte äärmustesse langeda. Pole mõtet ühe küsimuse peale pooletunnist loengut kopsuvähist pidada või hirmutada, see võib lapsel küsimise isu ära võtta ja teinekord ta seda enam ei teegi.
Kindlasti on isiklik eeskuju oluline, aga kuidas peaksid siis suitsetajast lapsevanemad käituma?
Mida vähem laps suitsetamist oma koduses keskkonnas näeb, seda parem. Kodus või autos suitsetamine on lapse suhtes kõige ohtlikum – vanem tõmbab suitsu läbi filtri, aga mürk, mille ta suust välja puhub, läheb ilma igasuguse filtrita otse lapse kopsudesse. Selle peale peaks mõtlema, et hetkest kui laps suitsu lõhna tunneb, on ta juba passiivne suitsetaja. Kes seda oma lapsele siis tahaks? Selle teadvustamine võiks vanema jaoks olla esimene samm. Edasi tuleks ka lapsele selgitada, et igasugused tubakatooted tekitavad sõltuvust ja on arenevale organismile eriti ohtlikud. Selleks, et laps igavusest suitsu ei prooviks, tuleks aga temaga rohkem suhelda ja kvaliteetselt ühiselt aega veeta.
Siin tavatsetakse vanemate poolt öelda, et aga meie ju omal ajal kasvasime pideva suitsu sees, sest igal pool suitsetati. Mille poolest siis tänapäeva lapsed nõrgemad on?
Meie lapsed on kordades nõrgema immuunsussüsteemiga, kui kümneid aastaid tagasi kasvanud lapsed, kelle toidulaud, kasvukeskkond ja isegi õhk, mida nad hingasid, olid sootuks teised. Meditsiini areng ja nö heaoluühiskonna hüved on ka lapsed palju vastuvõtlikumaks muutnud. Tänapäeva lapse keskkond muudetakse turvaliseks, talle ostetakse arendavaid mänguasju ja pakutakse ökoloogilist toitu, aga iroonilisel kombel tuuakse ikka veel näiteks see “aga meie omal ajal kasvasime ju küll suitsuhaisu sees”. Ajad on muutunud ja ühiskondlikud normid koos sellega. Küsiksin vastu, et kas teie annaksite oma lapsele tänapäeval mängimiseks nõukaaegse plekist ja teravate nurkadega mänguasja? Ilmselt mitte, sest see on ohtlik.
Allikas: Tarkvanem.ee
Avafoto: Rita Rätsepp (Kanal 2)
Vaata ka:
Rita Rätsepp: Naise roll on järglasi kasvatada
OHMYGOSSIP – Näitleja ja psühholoog Rita Rätsep ütleb, et paljud naised lähevad enesearendamisse (jooga, vabastav hingamine jms) nii tugevalt sisse, et unustavad oma tõelise rolli siin elus.