OHMYGOSSIP – 15-aastane Kanada poiss võrdles maiade tähekaarte satellidifotodega ning avastas suuruselt neljanda maiade linna. Seni tundmatu linn asub Mehhiko-Belize piiril olevas džunglis ja kannab William Gadoury poolt pandud nime K’ÀAK ‘CHI’ (Tulesuu).
Kanadast, Quebeci provintsi Saint-Jean-de-Matha linnakesest pärit poiss on maiadest huvitatud alates 2012. aastast, mil maiade kalendri kohaselt pidi saabuma ajastu lõpp, kirjutab Independent.co.uk. Gadoury hobi kujunes uurimistööks ning ta võrdles 22 Madridi koodeksist pärinevat tähekaarti Google Earthi piltidega Yucatani poolsaarest. Peagi poiss avastas, et kõik 117 leitud maiade linna vastasid tõepoolest tähekaartidele, kusjuures eredamad tähed esindasid suuremaid linnu. Kui William asetas kaardile kahekümne kolmanda tähtkuju kaardi, leidis ta vastuolu – kolm tähte, kuid ainult kaks muistset linna. Kolmandale tähele vastas piirkond, mis asus Mehhiko-Belize piiril tihedas džunglis.
Teadushuvilisel noormehel oli tänu teadusolümpiaadi võidule sidemeid Kanada Kosmoseagentuuriga, kes jagasid lahkelt Williamiga RADARSAT-2 satelliidi jäädvustusi. Lisaks sellele otsis ta ka internetist 2005. aasta metsapõlengu ajal tehtud pilte, lootuses, et nendelt on ala paremini näha. Seejärel võttis poiss ühendust kaugseire eksperdi doktor Armand LaRocque`iga, kes tõestas, et William oli tõepoolest leidnud suure linna 30 hoone ja 86 meetri kõrguse püramiidiga.
__________________________________
Maiad (on kasutatud ka nimetust maajad) on indiaani rahvad, kes elavad Lõuna-Mehhiko ja Kesk-Ameerika põhjaosa vahelisel alal. Sõna “maiad” on katustermin, mis koondab enda alla antud piirkonnas elavad omavahelises kultuuri- ja keelesuguluses olevad rahvad. Termin hõlmab paljusid kogukondi, ühiskondi ja etnoseid, kellest igaühel on neile iseloomulikud traditsioonid, kultuur ja ajalooline identiteet. Hinnanguliselt elab piirkonnas 21. sajandi alguse seisuga kuus miljonit maiat. Guatemala, Lõuna-Mehhiko ja Yucatáni poolsaare, Belize’i ning Lääne-Hondurase maiad on suutnud alles hoida märkimisväärse osa oma muistsest kultuuripärandist. Osad neist on asukohamaade valdava hispaniseerunud mestiitskultuuriga üsna lõimunud, teised aga jätkavad traditsioonilist eluviisi ning räägivad emakeelena sageli üht maia keelt. Tänapäeval elab piirkonniti kõige rohkem maiasid Guatemalas, Belize’is ning Hondurase lääneosas. Maiad moodustavad suure osa rahvastikust Mehhiko Yucatáni, Campeche, Quintana Roo, Tabasco ja Chiapase osariikides.
Maiade kalender leiutati teadaolevalt muust maailmast lahus ja kalendriaasta oli 365 päeva pikk. “Calendars through the Ages” kirjutab, et Maiade kalender kasutab kolme erinevat ajaarvestust. Pikk arvestus alates (vististi) maailma loomisest, jumalik ajaarvestus tzolkin ja inimese ajaarvestus haab. Ja vaid viimane oli otseses seoses kalendriaastaga, täpselt 365 päeva pikk.
Pikk ajaarvestus algas pihta maiade ajaarvamise oletatavast nullpunktist, mille peamiseks ajaühikuks olid kin (päev). Järgmine ühik oli uinal (20 kini), tun (18 uinalit ehk 360 päeva), katun (20 tuni, ehk ligi 20 aastat), ja baktun (20 katuni ehk ligi 394 aastat). Maiade arvestuse järgi pidanuks maailm pihta algama eri arvestuste järgi 11. või 13. Augustil 3114, või hoopis 15. Oktoobril 3374 enne meie ajaarvamist, 13 baktunit täituks täna, ehk 21. Detsembril 2012. Kuigi pikk kalender saab oma ringi täis, polnud baktun paraku sugugi pikim ajaühik. Üks piktun võrdus veel 20 baktuniga (7885 aastat), üks calabtun 20 piktuniga (158 000 aastat), üks kinchiltun 20 calabtuniga (3 miljonit aastat), üks alautun 20 kinchiltuniga (63 miljonit aastat). Kui maiade kalender oleks alanud dinosauruste ajal, siis ta oleks alles hiljaaegu (paar miljonit aastat tagasi) otsa saanud. Aga ta algas arvatavasti vaid 5126 aastat tagasi.
Ajaühik tzolkin tähistas maiadel 250-päevast perioodi, ja määras paika usulisi tseremooniaid. Kõige täpsem võrdlus oleks inimese eostamisest kuni sünnini. Tzolkin jagunes nummerdatud 13-päevasteks nädalateks ja üheks nimeliseks 20-päevaliseks nädalaks. Ja igal selle nädala päeval oli oma nimi.
Ajaühik haab oli aga 365-päevane, jagunedes 18-ks 20-päevaseks kuuks, kalendrivea silumiseks lisasid aga lõppu veel viis päeva. Vajalik oli ta ennekõike põllumehele.