OHMYGOSSIP – Teadlikkus erinevatest kodutarvetest on järk-järgult kasvanud ning on selgunud, et mõned näiliselt “tervislikud” tooted, on tegelikult vägagi kahjulikud. Toome väja 5 toodet või eset, mis oleks tark välja vahetada või mille kasutust piirata!
1. Antibakteriaalne seep
Käte pesu on küll number üks kaitse nakkushaiguste leviku eest, kuid selleks, et pea kasutama justnimelt antibakteriaalset seepi. Uuringud on näidanud, et antibakteriaalse seebi kasutajad kannatavad sama palju nohu, kurguvalu, palaviku, köha ja diarröa käes, nagu tavalise seebi kasutajad, vahendab tervisejutud.com.
Põhjus on selles, et enamus eelnevalt nimetatud sümptomeid põhjustavad viirused, mida antibakteriaalne seep ei hävita. Seega on täiesti põhjendamatu pesta oma kehalt baktereid minema.
Aastal 2007 avaldati ajakirjas Clinical Infectious Diseases uurimus, mis näitas selgelt, et antibakteriaalsel seebil puuduvad eelised tavalise seebi ees.
Antibakteriaalne seep sisaldab ka enamasti triklosaani, mis on antibakteriaalne-ja mikroobne ühend. Kuna ta toimib tõhusalt nende bakterite vastu, mis soodustavad riknemist, ebameeldivat lõhna ja infektsiooni, on triklosaani kasutatud arvukates toodetes (kosmeetikas, tekstiilides, pesupulbrites jne). Kolmekülmne aastaga on triklosaani kasutus suurenenud ligi 35-50%.
Ajakirjas Chemical Research in Toxicology avaldatud uuringus testiti triklosaani mõju laboris kasvatatud rinnavähirakkude arengule ning täheldati, et triklosaan kiirendas rakkude vohamist. Lisaks on teadlased avastanud,, et triklosaan tekitab loomadel ja kaladel probleeme lihaste tööga.
Tuleb meeles pidada, et liigne hügieen, ehk pisikute vähesus võib endaga kaasa tuua allergiliste haiguste sagenemise. Antibakteriaalsed seebid tapavad ära naha loomuliku mikrofloora bakterid, mis meid tavaolukorras tervena hoiavad.
2. Tool
Su keha on loodud olema aktiivne kogu päeva vältel. Pikemaks perioodiks istuma jäädes, annab see kehale märguande, et midagi on valesti. Teadustöö tulemused, mis avaldati ajakirjas American College of Cardiology, näitasid selgelt, et nendel naisterahvastel, kes istusid päeva jooksul 10 või rohkem tundi, suurenes südamehaigustesse haigestumise risk mitmekordselt (võrreldes naisterahvastega, kes istusid päeva jooksul 5 tundi või vähem).
Uurimus, mis avaldati Diabetologia-s leiti, et nendel, kes istusid päeva jooksul kauem, oli kahekordse risk haigestuda diabeeti või südamehaigustesse, võrreldes inimestega, kes olid aktiivsemad. Päeva jooksul rohkemat kui 8 tunnist istumist seostatakse 2 tüüpi diabeediga.
Liigne istumine võib suurendada käärsoole-, rinna- ja emakavähi teket. Lisaks, mida pikemalt Sa istud, seda lühem on ka Sinu eluiga. Näiteks, on viidud läbi uuring, mille tulemused soovitavad päevas istuda vähem kui 3 tundi, mille läbi pikendad oma eluiga vähemalt 2 aastat.
Tõendeid istumisest ja eluea pikkusest on veelgi – uurimustöid on tehtud umbes tuhande ringi ning see arv on järjest kasvav. Tulemused on üheti mõistetavad – pikaajaline istumine lühendab Sinu eluiga, põhjustab kroonilisi haigusi ning seda ka juhul kui treenite regulaarselt. Vastus on olla nii palju aktiivne kui jaksate, seista võimalikult palju püsti ning istuda päevas vähem kui 3 tundi.
Kui Su igapäevane töö on laua taga, siis saab kohandada laua ka sel moel, et saaksite teha tööd seistes. Lisaks treeningutele (jõusaalis, aeroobikas vms) soovitame pidada meeles ka soovituslikku kõndmise normi – 10 000 sammu päevas.
3. Valgendav või antibakteriaalne hambapasta
Valgendav hambapasta võib küll eemaldada Su hammastelt plekid, kuid kahju on suurem kui kasu. Nimelt võivad valgendavad hambapastad rikkuda ära Su hammaste emaili ja muuta hambad ning igemed tundlikuks. Eriti ole hoolikas hambapastade suhtes, mis sisaldavad triklosaani (nt. Colgate Total).
Lisaks tuleb hoolikas olla ka teiste kaubamärkidele, kuna mitmetele toodetele lisatakse toksilisi koostisosi, näiteks naatriumlaurüülsulfaat (SLS), magusained, fluoriid ja propüülglükool.
Kes soovib, võib endale ise hambapasta valmistada või kodusel naturaalsel teel hambaid valgendada (vt. SIIT) ning vältida mitmeid kaubanduslikke lõkse.
4. Kõrvatikud
Kõrvades peab olema teatud kogus kõrvavaiku, et kaitsta kõrva tolmu, võõrkehade, nakkuste ja põletike eest. Kõrvavaik on veekindel, bakteri-ja viirusevastase toimega ning tavaliselt kandub liigne vaik kõrvast ise välja.
Vaigu väljakandmisele aitab kaasa lõualuu liigutamine (söömine, rääkimine). Kõige parem on kõrvas võimalikult vähe ise urgitseda, et vältida kõrva vigastamise riski või lükata vaha veel sügamale kõrva.
5. Küünehoolduse komplekt
Pimss kivi, küünenaha käärid ning muud küünehoolduse vahendid on bakterite kasvuks taaskord sobiv keskkond. Küünehooluse komplekt peaks olema igal inimesel individuaalne, et end nakkustest eemale hoida. Küünehoolduse komplekti tuleks pesta pärast iga kasutuskorda ning pimss kivi vahetada iga 3-4 nädala pärast.
Avafoto: Ohmygossip.com