“Läinud nädalal leidis aset kaks enneolematut sündmust, mis mõlemad on seotud veebiajakirjandusega. Üks sündmus oli üleilmne, teine kodumaine,” kirjutab Rain Kooli oma blogis.

“USAs anti Pulitzeri ajakirjandusauhind esimest korda selle ajaloos välja võrguväljannetes ilmunu eest. Eestis aga edastas portaal nimega Postimees.ee nn unikaalsete külastajate arvu poolest esimest korda uudisteportaalide turuliidrit Delfit.

Pulitzer ei ole mis tahes preemia. Selle võitmisest on USAs unistanud vähemalt korra elus iga tõsiseltvõetav ajakirjanik ja kui ta võidab vastupidist, siis ta valetab. Pulitzer on ajakirjanduse Oscar, kõikidest auhindadest suurim ja olulisim. Juba esimesest, 1917. aastal välja antud auhinnast peale on Pulitzeridega määratletud, milline on mitte lihtsalt kvaliteetajakirjandus, vaid Suurepärane Ajakirjandus USAs, mida paljud kaugeltvaatajad on harjunud pidama pinnapealsuse, pealiskaudsuse ja asjatundmatuse maaks.

Pulitzerile on võinud kandideerida ainult Ameerika Ühendriikide ajalehtede või uudisteagentuuride artiklid ning fotod ning see on siiani kujutanud endast rõhutatult trükiajakirjanduspreemiat. Võrguväljaannetes töötavatele ajakirjanikele Pulitzeri andmine on seega midagi täiesti ennekuulmatut.

Kusjuures neljateistkümne sel aastal ajakirjandus-Pulitzeri võitnud ajakirjaniku hulgas oli mitte ainult üks, vaid kaks võrguväljaande töötajat. San Fransisco Chronicle võrgulehe SFGate.com karikaturist Mark Fiore sai Pulitzeri oma poliitiliste karikatuuride eest ning mittetulundusliku võrgulehe ProPublica ajakirjanik Sheri Fink artikli eest, mis kajastas New Orleansi tabanud orkaani Katrina.

Pulitzeriga kaasas käiv preemiasumma ei ole USA mõõtkavas kuigi suur – ainult 10 000 dollarit ehk 111 000 Eesti krooni – kuid au ja kuulsus on seda suurem. Ajalooline otsus osutabki, et võrguajakirjandus on lõpuks ometi saavutanud vähemalt USA ühiskonnas trükiajakirjandusega võrdse positsiooni ning seda võetakse tõsiselt.

Kuidas see kõik on aga seotud eelmise nädala Eesti statistikaga, mille kohaselt Postimees Delfit esimest korda edestas?

Vastus on – mitte kuidagi. Ma tunnustaksin hea meelega kolleege Postimehes hea töö ning kvaliteetse ajakirjanduse eest, kui nende ajalooline tõus külastatavuses oleks mingilgi määral seotud Pulitzeri väärt ajakirjandusega. Paraku aga saavutati too esikoht hoopis veteranmeelelahutaja Anu Saagimi 48. sünnipäeva ning tema põhjanaabritele lubatud paljaste rindade abil.

Kuna Saagim on tänu oma seaduslikule abikaasale Ristomatti Ratiale Soome kollases pressis pisut tuntud tegelane, siis ujutati tema sünnipäeva eel Soome seltskonnaportaalid lihtsalt üle nupukestega, mis lubasid pildigaleriid peatse juubilari paljastest rindadest – link viis galerii juurest aga Postimehe kodulehele. No, sõbrad soomlased said muidugi pisut petta, sest polnud need rinnad nii paljad ühti, aga sellegipoolest õnnestus Postimees.ee-ga samasse lehestikku kuuluval Elu24-l Soomest sada tuhat külastajat koguda. Loevad ju numbrid, mitte külastuse pikkus või lehele sattunu hilisem rahulolu.

Nagu ma ütlesin, tunnustaksin ma hea meelega Postimehe kolleegide tugevat uudisvõitu või muidu kvaliteetset tööd. Esimeseks pürgimine ühtede õnnetute tissidega kõneleb ka pigem meeleheitest, mida Postimehe võrguväljaandes ilmselt tuntakse, kuna esikoht on siiani unistuseks jäänudki.

Jääb ilmselt ka edaspidi, sest tänaseks on vesi juba oma loomulikku sängi tagasi tõmbunud. Tänane külastatavusstatistika osutab, et Delfi on uudisportaalidest jälle esimene. Kusjuures vahe Postimehega on suurem kui paljude viimaste nädalate jooksul on olnud. 110 000 külastajat.