Eesti elanikkonnast elas 2007. aastal 19,5% suhtelises vaesuses nagu ka eelnenud aastal, teatas statistikaamet. Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus oli viiekordne, mis jättis Eesti Euroopa ebavõrdseimate riikide esikümnesse.
Suhtelises vaesuses elas 2007. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 4340 krooni. Suhtelise vaesuse piir tõusis 2006. aastaga võrreldes 860 krooni.
Suhtelises vaesuse elavate inimeste osatähtsus võrreldes eelnenud aastatega oluliselt ei tõusnud, kuid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus vähenes 0,5 protsendipunkti. Vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulek erines viis korda.
Sissetulekud suurenesid 2007. aastal kogu elanikkonnal. Enim suurenes sissetulek väiksema ja keskmise sissetulekuga elanikkonna kvintiilides — esimeses, teises ja kolmandas — ligi veerandi võrra. Viiendas kvintiilis, kuhu kuulub rikkaim elanikkond, suurenes sissetulek 13%.
Eestis on rikkaimateks leibkondadeks lasteta leibkonnad, kus kõik tööealised liikmed töötavad (sellistes leibkondades on suhtelist vaesust 4%) ja vaeseimateks lastega leibkonnad, kus keegi ei käi tööl. Viimases suurenes vaesus aastaga veel kolm protsendipunkti ja tõusis 87%-ni.
Sissetulekuerinevuste vähenemise tõttu vähenes ebavõrdsus veidi eestlaste ja mitte-eestlaste ning linlaste ja maainimeste vahel. Eesti kodanikest eestlaste sissetulek kasvas keskmiselt 17%, muu riigi kodanike ja kodakondsuseta mitte-eestlaste sissetulek ligi neljandiku. Sarnaselt kasvas linlaste sissetulek 17% ja maainimestel ligi neljandiku.
Põhja-Eestis oli rikkamate inimeste kontsentratsioon elanike seas kõrgeim — 55% elanikest kuulusid neljandasse või viiendasse kvintiili. Kirde-Eestis (Ida-Virumaal) oli enamik inimesi vaesed — ligi 60% elanikest kuulus esimesse või teise sissetulekukvintiili. Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eestis oli võrdlemisi ühtlane sissetulekujaotus.