Triin Pilt on suurele osale lugejatele tuntud realitisarjast “Lihtne elu”. Täna elab Triin Tais ja teeb veebilehele Naistemaailm.ee kolumni. Vaatame lõigukest, mida ta kirjutas.

Kui siin silmad lahti hoiad, võid tihti näha liikluses päris tavalist kastiautot, milles istub jalgapidi ketiga aheldatud makaak. Sellist veidrat vaatepilti nägin ma juba esimese veerandtunni jooksul. Olin parasjagu lennujaamast võetud taksos, et siinsesse koju sõita. Keeleliselt haritud taksojuht, kes taipas, et farmeri autos istuv ahv mulle huvi pakkus, jutustas kohe ühe asjakohase, kuid pikantse loo. Nimelt just paar päeva enne seda päeva oli olnud uudistes lugu, kusjuures järjekordne lugu surmajuhtumist puuviljaaias.

Raske metallketiga aheldatud ahv, kes oli oma ülemust aastaid truult teeninud, vihastus lõpuks ja tappis isanda. Lihtsalt näris kõri läbi. Ei salli metsloom puuris istumist, treeni teda kuidas tahad. Välja kannatada võib ta seda pikalt, aga kui ta lõpuks avastab, et isand küll karjub ta peale ja peksab teda, aga tal endal on ju hambad, oi millised hambad veel… Siis laseb ta need otsemaid käiku, mis siis, et see teda ahelaist ei vabasta. Järgmist käiku ei osanud ahv ju ette mõelda. Mõrtsuk-ahv lasti maha.

Mõnikord mõtlen ma, et paljud inimesed, võibolla isegi enamik inimestest sarnanevad väga nende käsipidi purkipüütud, jalgapidi kettiaheldatud ahvidega. Muidugi on asjaolud piltlikus mõttes erinevad. Puuduvad nii purk kui ka raske raudkett. Kuid sügaval südames on inimesi aheldanud mingi ebameeldiv minevikusündmus, mis kuidagi rahu ei anna. Kindlasti on selle taga ka süüdlane. Tema aga puutub asjasse praegusel hetkel vaid sel määral, et me ei suuda talle kuidagi andestada. Teisisõnu, ei suuda vabaks lasta. Ja tänu sellele, et hoiame teda ja tema poolt toimepandut enda südames kinni, aga mitte ei lase vabaks, oleme ennast selle valusa kogemuse külge aheldanud. Oleme samas rumalas seisus, nagu need ahvid, hingeliselt ebaloomulikus olukorras, kus aga valik on meie endi teha. Variante on kaks: kas lasta ahelad valla või jääda igavesti minevikus toimunud ebameeldiva sündmuse ja süüdlase vaimseks orjaks. Meeldetuletuseks, inimese hinge loomulik seisund on puhas ja vaba olek. Kas sina suudad andestada?

Tervet kolumni saad lugeda SIIT