K, 27. jaanuar 2010 19:00, Genialistide Klubi, Tartu
P, 14. veebruar 2010 19:00, Genialistide Klubi, Tartu

R, 29. jaanuar 2010 20:00, Kuressaare Linnateater, Kuressaare
N, 11. veebruar 2010 19:00, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia must saal, Viljandi

Laval on 5–6 näitlejat ja muusik. Valgustaja improviseerib koos trupiga.

Publiku määrata jääb tegevuspaik või tegelased või stseeni pealkiri või stiil… Neli sekundit ettevalmistuseks ja etendus algab. Üle maailma hinnatud ja armastatud meelelahutuslik teatriprintsiip on leidnud tee ka eesti publikuni.

Lavale astuvad eri koosseisudes Erki Aule, Maarika Mesipuu, Kati Ong, Mairi Jõgi, Rednar Annus, Merilin Kirbits, Tiina Klooster, Virko Annus, Maarius Pärn. Lavamuusik on Tarvo Krall.

*  *  *

Improvisatsiooniteatri I etendus eesti laval.

Mis on impro?

Improvisatsiooni all mõistetakse etenduse loomist selle esitamise hetkel. Laiemalt kasutatakse laval improviseerimist muusikas, aga ka tantsukunstis. Lääne teatritraditsioonis on teatriimprovisatsioonil on olnud keskne roll 1500-1700 commedia dell’arte aegadel. Improvisatsiooniteatri kesksed omadused on üllatavus ja kordumatus. Improvisatsioonilist teost uuesti esitades muudame selle loomust ainukordsest ja kohapeal sündivast taastatuks ja korratavaks. Improvisatsiooniteatris kohtab tihti tipptasemeni lihvitud näitlejatehnilist ja kunstilist täiuslikkust.

Improvisatsioonimeetod teatris

Teatriimprovisatsiooni kasutasid näitlejatreeningu elemendina vene teatripedagoog Konstantin Stanislavski ja prantslane Jacques Copeau. Moodsa ameerikaliku teatriimprovisatsiooni sünniks peetakse Viola Spolini 1940-il tehtud teatrikatsetusi, kus ta kasutas seeriat mänge näitlejate treeningul, märgates kuivõrd õpilased niisugust näitlemistreeningut hindavad. Inglismaal kasvanud ja seejärel 1970 Kanadasse, Calgarysse ümber asunud Keith Johnstone tõi loovust ja spontaansust väärtustavad impromängud teatrisse, mis tema meelest oli muutunud ürearu nõudlikuks ja keskmisele inimesele kaugeks jäävaks institutsiooniks. Kaasajal on tema ideedest lähtunud ja teatrispordi nime all levinud meelelahutuslik improteater populaarne üle maailma. Improvisatsiooniteatri levimine peaasjalikult ingliskeelses maailmas, aga ka Saksamaal ja põhjamaades jääb 1990-tesse aastatesse. Eesti taasiseseisvumise sündmuste taustal oli 1990 aastate algupoolel mõistetav vähene huvi selle teatriuuenduse vastu, mis nüüdseks Soomes ja teistes põhjamaades on oma elujõudu tõestanud ja mille meelelahutuslik väärtus väljendub ette välja müüdud saalides.

Improteater vajab eriettevalmistusega artisti

Võttestik, mida artistid etteasteteks valmistudes kasutavad, kujutab endast spetsiifilist loomingulise koostöövõime, spontaanse eneseväljenduse ja dramaturgilise kompositsiooni treeningut, mis erineb mõneti meil kasutatavast režiiteatri näitlejaõppest rõhuasetuste ja suhte poolest näitlejasse. Improlaval pole näitleja pelgalt teiste loodud tekstide esitaja, vaid terviku looja, kelle töökogemusest ja asjatundlikkusest sõltub kogu etenduste mõju, edu ja õnnestumine. Arena MTÜ on improvisatsiooniteatrit tutvustanud 2006-2007 seminaridena teatriõpetajaile koostöös Tallinna Huvikeskusega „Kullo“, Eesti Harrastusteatrite Liidu ja Soome Instituudiga.

Aeg on küps improetenduseks

Sel sügisel on aeg küps esimesteks eestikeelseteks improvisatsiooniteatri etendusteks Tallinnas ja Tartus. Truppi kuuluvad 7 TÜ Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetanud noort näitlejat ning mõned projektijuhtidena Arena eelmistel improkoolitustel osalenud vanemat tegijat. Etendusteks valmistumine on planeeritud kolmenädalase õppetsüklina, mis tipnevad Soome vanima Stella Polarise improteatri näitlejate poolt läbi viidava meistriklassiga.