Saku vallavolikogu valis 10. detsembri istungil uueks vallavanemaks Kuno Rooba. Järgmisest päevast on Kuno Rooba vestelnud vallavalitsuse ametnikega, külastanud hallatavaid asutusi, tutvunud oludega. Ametlikult võttis  ta juhtimise üle eile,  21. jaanuaril.

Rääkige iseendast!
Sündisin 1972. aastal Tapal. Meil oli tavaline Eesti pere – ema, isa ja kaks last. Vend on minust 11 aastat vanem. Peres vallajuhte ei olnud, kuid minu vanaisa oli esimese Eesti Vabariigi ajal abivallavanem. Õppisin Tapa 1. Keskkoolis, lõpetasin 1991. aastal. Kuna tegelesin kooli ajal palju spordiga, jätkasin õpinguid Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas, lõpetasin 1995. Kehakultuuriteaduskonnas õppis ka minu abikaasa Raili – füsioteraapiat. Aastaid töötas ta puuetega lastega, kuid nüüd on tavakoolis kehalise kasvatuse õpetaja. Meil on kaks last. Tütar Kaisa on 10aastane, käib 4. klassis ja õpib saksofonimängu. Poeg Ragnar on 8aastane ja 1. klassis. Tema on spordipoiss, mängib saalihokit. Mõlemad lapsed käivad orienteerumas. Meie kodu on Tapal.

Kuidas puhkate ja lõõgastute? Hobid?
Pikka aega – v.a viimased kaks aastat – läks enamus vabast ajast maja ehitamisele. Olen kogu elu spordiga tegelenud. Meelisalad on suusatamine ja eriti suusaorienteerumine. Viimastel aastatel ka multisport, mis kujutab endast liikumist joostes, jalgratta ja kanuuga ning sisaldab matkaelemente. Olen seotud mitme spordi ja terviseedendusega tegeleva mittetulundusühinguga, aktiivsemalt toimetan nendest kahega. Mulle meeldib reisida. Oleme igal talvel perega korra suusatamas käinud. Suviti oleme Euroopas ringi sõitnud oma autoga, telgis ööbinud. Kuid kõige meeldejäävam oli möödunudkevadine seljakotireis Peruusse.

Mida hindate kaaslastes, sõprades, inimestes? Mida hukka mõistate?
Hindan ausust ja siirust, vihkan silmakirjalikkust.

Miks valisite töö kohalikus omavalitsuses? Kuidas kulges tee projektijuhist vallavanemaks?
Pärast ülikooli lõpetamist töötasin paar aastat projektijuhina ehitusega tegelevas ettevõttes. Seejärel pakkus tolleaegne Tapa linnapea Garri Raagma projektijuhi ametit Tapa linnavalitsuses – ta otsis noori inimesi. Tegemist oli loova tööga ja ka seltskond oli väga huvitav. Nii ma töö linnavalitsuses valisingi. Lükkasime Tapal käima keelekümbluse. Tol ajal Eestis sellega alustati. Meil tulid kaasa kõik – koolijuhid, lapsevanemad. See oli hingelähedane projekt. Teine oluline töö oli Männikumäe karjääripiirkonna puhkealaks kujundamine. Puutusin kokku ka maakonna erinevate terviseedendusprojektidega. Seejärel töötasin abilinnapeana hariduse-, kultuuri- ja spordivaldkonnas. 2001. aasta suvel otsustas tolleaegne linnapea minna teisele tööle. Siis sai minust linnapea, hiljem pärast haldusreformi – liitumist Saksi ja Lehtse vallaga – vallavanem.

Milliseid oma saavutusi Tapal linnapea/vallavanemana hindate kõige enam?
Paljud Tapa elanikud töötasid raudteel. 2002. aasta alguses oli väga keeruline situatsioon. Eesti Raudtee muutis personalipoliitikat, töö kaotasid paljud inimesed – igas kvartalis umbes 200. Kokku koondati ligi 900 töötajat. Neile inimestele tuli leida ellujäämisvõimalus. Tuli õpetada keelt ja suhtlemist, näiteks oskust ennast ametisse pakkuda. Tuli muuta suhtumist, selgeks teha, et igaüks otsustab ja vastutab enda eest ise. Paljudele oli see uus ja keeruline. Tuli kaugemal tööl käimist toetada – panime käima bussid näiteks Kuusalu valla Kupu külasse, kus oli üks suur ettevõte, ja Rakveresse. Ka kohapeal oli tööd vaja. Soodustasime infrastruktuuri toetades Tapa tööstuspargi tekkimist – ehitasime teed, raudteeharud. 2002. aasta alguses ennustati Tapal sotsiaalset katastroofi. Me suutsime seda vältida.

Teine õnnestumine oli haldusreformi ettevalmistamine ja läbiviimine – liitsime Tapa linna, Lääne-Virumaa Saksi valla ja Lehtse valla Järvamaalt. See oli Eestis esimene liitumine üle maakonna piiri. Moodustus Tapa vald ja Lääne-Virumaa on nüüd Lehtse valla võrra suurem.

Kas oli ka ebaõnnestumisi?
2006. aasta kevadel vedas üks tootmisettevõte oma tootmisjäägid põldudele ja selle tagajärjel riknes põhjavesi. Põhjuste kindlakstegemine võttis pisut aega. Meie abivallavanem sai teavitamise eest küll pressisõbra tiitli, kuid usun, et oleksime pidanud rahvast veelgi operatiivsemalt informeerima.

Milline oleks ideaalne vallajuht?
Ideaalne vallajuht peaks olema avatud uutele ideedele ja mõtetele, kuid arvestama kohalikke traditsioone ja järjepidevust. Tal peaks olema oskus inimesi ära kuulata, teha järeldused ja võtta ettepanekuid arvesse.

Missugune juht teie olete?
Loodan, et selline olengi. Kuulan inimesed ära. Ja olen erinevate inimtüüpide osas salliv. Olen valmis kõigiga koostööd tegema ja kui on vaja otsida kompromisse, siis otsin ja leian. Arvan, et olen pigem demokraatlik kui autoritaarne juht. Aga mingil hetkel, kui näen, et asjad jäävad venima ja demokraatia otsusteni ei vii, olen valmis ise otsused vastu võtma. Ja muidugi ka hiljem vastutama.

Kuivõrd suure tegevusvabaduse peaks volikogu vallavanemale andma?
Volikogu ja vallavalitsuse vahel peaks olema hea koostöö. Volikogu peaks andma kindlad raamid, strateegilised eesmärgid. Peaks otsustama, mis on konkreetsel aastal arengukavas olevatest tegevustest kõige olulisem. Igapäevasesse juhtimisse volikogu sekkuma ei peaks.

Milliseid omadusi hindate alluvate puhul?
Alluvate puhul hindan kõige enam seda, et nad oleksid head spetsialistid: haritud, kompetentsed, oma valdkonna trendidega kursis. Et nad julgeksid teha omi ettepanekuid ja oskaksid näha, mis on majanduslikult kõige otstarbekam ja kuidas nende vastutusvaldkond pikemas perspektiivis edasi areneb. Eeldan ka oskust inimestega suhelda, neid ära kuulata. Ja mõnikord, kui vaja, oskust kodaniku mõtteid ja seisukohti suunata seadusandlusega pandud raamidesse.

Miks  te vallavanemaks kandideerisite?
Kui lõpetasin töö Tapa vallavanemana, kaalusin, millises valdkonnas edasi toimetada. Võimalusi oli mitu. Otsustasin jätkata omavalitsuses, sest seda valdkonda tunnen kõige paremini. Saku on piisavalt atraktiivne, on minu jaoks väljakutse – parajalt suur vald Tallinna lähedal, piisavalt elanikke, piisavalt allasutusi, piisavalt ametnikke. Usun, et meil on teineteisele palju pakkuda – minul Saku vallale ja vallal minule.

Kas teil on Sakuga varasemaid kokkupuuteid?
Olen käinud Saku valla territooriumil mõne korra orienteerumas, olen siit läbi sõitnud. Aga tõsisemat kokkupuudet pole olnud.

Millised on esimesed muljed?
Muljed on väga head. Positiivselt mõjub siinne rohelus. Ruumilises mõttes on piisavalt õhulisust, maad ei ole täis ehitatud. Planeeringuliselt tundub kõik olevat hästi läbi mõeldud. Läbi roheluse ja õhulisuse tekkibki meeldiv elukeskkond, mis on väärtus omaette.

Kuivõrd olete jõudnud valla juhtimisega tutvuda?
Olen nüüd 4 nädalat olukorraga tutvunud, inimestega vestelnud, hallatavaid asutusi külastanud. Üldplaanis on pilt selge. Aasta algusesse on kavandatud kohtumised kohalike ettevõtjate ning klubide, mittetulundusühingute ja organisatsioonide esindajatega, samuti Kii
li ja Saue valla juhtidega. Tulevikus tahan kindlasti kokku saada ka Tallinna ja Kohila valla esindajatega.

Kas ja kuidas muutub vallaametnike koosseis ja vallavalitsuse struktuur?
Mõningates valdkondades väikesi muudatusi tuleb. Tööle hakkab 5-liikmeline vallavalitsus: lisaks minule abivallavanem-palgaline vallavalitsuse liige Arvo Pärniste, abivallavanem Toivo Alasoo, finantsteenistuse juht Evelin Normak, majandusjuht Virko Kolks. Vallavalitsuse-siseselt jääb toimima senine teenistuste struktuur. Paratamatult on valimised tekitanud ametnikkonnas teatud ebakindlust. Praegu on esmaseks eesmärgiks taastada normaalne töökeskkond, et igaüks saaks rahulikult oma tööd teha. Toimivaid asju ainult muutmise pärast lõhkuda ei ole vaja. Kitsaskohti üritame ühiselt järele aidata.

Lähiaastatel seisab meil ees mitme suure projekti realiseerimine, näteks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine, sadevete süsteemi rajamine ning paralleelselt sellega teede taastamine ja uute kergliiklusteede rajamine. Need on rahaliselt valla jaoks mahukad objektid ja kindlasti tekitavad elanikele ehituse ajal palju ebamugavusi. Planeeritavate tegevuste kohta on vaja inimestele kindlasti senisest rohkem infot anda.

Esmamuljed vallavalitsuse ja hallatavate asutuste toimimisest? Positiivset? Negatiivset? Mida tuleks uuendada/muuta?
Saku vallavalitsuses on professionaalne ametnikkond. Ka hallatavad asutused toimivad hästi. Inimestel on arusaam, mida ja miks nad teevad ning kuhu tahavad jõuda. Otseselt negatiivset pole silma hakanud. Hetkel teeb kõige rohkem muret Kajamaa kool. Loodame, et uue juhi pingutused asjade korrastamisel annavad lähiajal esimesi tulemusi. Tahaksin ellu viia midagi arengunädala taolist: vallaametnikud, hallatavate asutuste inimesed, külaseltside ja kodanikeühenduste esindajad, ettevõtjad istuksid koos ja arutaksid valla elu ja arengut. Mulle tundub, et seda, mis vallas hästi, mis on õnnestunud, on liiga vähe esile toodud. Ka peaks enam tutvustama-reklaamima üritusi. Valla kodulehte peaks kindlasti uuendama. Aga üldiselt asjad toimivad. Toimivaid süsteeme ainult muutmise pärast ma lõhkuma ei hakka. Mida veel uuendada, võin öelda umbes poole aasta pärast.

Autor: Inna Mikli