Tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit tunnistab Ärilehele, et ta ise oma tööpostilt veel ei lahkuks, samas on konkurss tema kohale juba välja kuulutatud.
Olete juba 12 aastat selles ametis olnud, teil on väga suur kogemus. Miks te lahkute?
Kui ma teile nüüd otse ja ausalt vastan, siis jah, mulle anti mõista, et oleks mõistlik see ametikoht teise vastu vahetada. Anti võimalus asuda nõuniku ametikohale ja võtta asju rahulikumalt. Aruka inimesena võtsin ma seda kuulda. Samas need, kes mind teavad arvavad ja ma ise arvan, et mul on veel piisavalt energiat aktiivselt tööelus kaasa rääkida. Olen avatud kutsetele, mis nõuavad rohkem kui see nõuniku amet. Eks paistab.
Jäite enne umbisikuliseks, seetõttu küsin, et kes teile mõista andis?
Ikka ministeeriumist (majandusministeeriumist – toim). Ministriga ma rääkinud ei ole.
Kas teid soovitakse asendada kellegi teisega?
Praegu on avalik konkurss välja kuulutatud.
Millised firmad üritavad praegu kõige enam petta?
Ma ei ütleks, et otseselt petta, aga on firmasid, kes üritavad mõnedest asjadest üle libiseda. Tarbijana me usaldame liiga palju igasuguseid lepinguid. Puudutagu see uste või akende vahetust, kindlustust või mõnda pangateenust. Või kas või seesama autopandileping, mis meil menetluses on. Tegemist on täiesti tavalise lepinguga, seal ei ole pandilepinguga mingit pistmist. Inimene teab, et ta annab auto lepinguga hoiule, aga tegelikult sõlmib ostu-müügi lepingu ning müüb auto laenuandjale. Näiteid võib tuua igasuguseid. On internetimüüjaid, kes pakuvad kenasti kaupu ja on neid tilku tõrvapotis, kelle pärast kannatab kogu valdkonna maine. Öeldakse, et finantsteenuste turul on konkurents. Aga kas ta tegelikult on? Sest kui mina kasutan internetipanka, siis mina pean maksma teenuse eest, aga seesama Rootsi tarbija, kes Rootsis sellesama panga samade teenuste eest ei maksa.
Milliseid teste tarbijaamet teeb? Kui kriitiliselt jälgite reklaame ning tunnete, et kas see ikka on nii nagu reklaamis lubatakse?
Me oleme testinud puhastusvahendeid, aga see takerdus selle taha, et kas ei olnud esindajaid kohal või ei olnud tingimused piisavad. Tehnika Ülikoolis testisime pesupulbreid. Veepehmendajaid oleme testinud. Üks ema ei olnud rahul laste mähkmete imavusega ning lasime mähkmeid testida. Me ikka natuke testime neid tooteid nii palju, kui eelarve võimaldab.
Millised on olnud kõige ohtlikumad kaubad, mida olete pidanud turult lausa ära korjama?
Meil ei ole nii ohtlikke kaupu isegi olnud. Liikmesriikide vahelise ohtlike tarbekaupade süsteemi kaudu on teada, et kõige ohtlikumad kaubad on mänguasjad ja elektrilised koduseadmed. Oleme testinud tooteid ja teavitanud tootjaid. Firmad on tavaliselt kuuletunud ja on tooted turult ära korjanud.
Milliste ärakorjatavate kaupadega on Eesti turul tegemist olnud?
Näiteks on ära korjatud ohtliku koostisega laste poksikindad. Üks uus asi, mida me oleme kontrollinud ja ära korjanud on igasugused metallist bijouterie ehted (tarbeehted – toim). Nende ohtlikkus seisneb selles, et osade ehete nikli sisaldus on liiga suur ning ehted võivad seetõttu põhjustada tervisehäireid. Esinenud on isegi surmajuhtumeid. Veel oleme ära võtnud lastekärusid. Meil seisis siin ka üks interneti kaudu ostetud lastekäru, mida me hakkame alles testima. Peab aga ütlema, et see haises nii jubedalt, et kahe tunniga oli pool meie maja püsti hädas.
Refereeritud artikli täisteks Ärilehes