Seoses registreeritavate domeeninimede arvulise piirangu kadumisega on netifoorumites juba kõlanud üleskutsed, mis kutsuvad domeeninimedesse investeerimisest huvitatuid olema 1. veebruaril 2010 valmis.

Pikalt ettevalmistatud ja kauaoodatud .ee domeeninimede reform on jõudnud finišisirgele. Eesti Interneti Sihtasutus, mis võtab domeeninimede registreerimise üle EENetilt, teavitas möödunud aastal, et uus reeglistik hakkab kehtima 1. veebruaril 2010. On kuulda, et see tähtaeg lükkub edasi, kuna uue reeglistiku eelnõule kogunes väga palju kommentaare ja muudatusettepanekuid. Kui see peakski tõeks osutuma, siis siinkirjutajate arvates korralikult läbimõeldud reeglistiku nimel ei saa lühiajalist edasilükkumist kindlasti ebaõnnestumiseks pidada. Ütleb ju vanasõnagi, et seitse korda mõõda ja üks kord lõika.

Uue reeglistiku jõustumisega kaovad mitmed praegu kehtivad piirangud. Esiteks, igaüks saab domeeninimesid registreerida niipalju kui soovib. Hetkel kehtib üldreegel „üks domeen ühele registreerijale“. Nii kaob edaspidi vajadus täiendavate domeeninimede registreerimiseks asutada ühinguid nagu MTÜ Domeenimi.ee või otsida tuttavaid, kellel on ühing olemas, kuid puudub vajadus oma domeeni registreerimise ja kasutamise järele.

Samuti kaob vajadus küsida .ee administraatorilt erandit lisadomeeni registreerimiseks, mida sageli taotlesid oma õiguste kaitsmiseks paljud kaubamärgiomanikud, sealhulgas välismaised isikud. Näiteks on meie advokaadibüroo Sorainen registreerinud kümneid domeene põhjendusega kaitsta kliendi kaubamärgi- või ärinimeõigusi Eestis, kuid eranditaotluste läbivaatamise protsess on mõistetavatel põhjustel olnud pikaajaline ja sageli ettearvamatu tulemusega.

Teise suurema uuendusena saavad Eesti domeene edaspidi registreerida ka välismaised isikud, kui neil on registreerimistoimingute tegemiseks kohalik esindaja. Hetkel kehtib üldreegel, et .ee domeeni saavad registreerida ainult Eesti isikud. See muudatus aitab välismaistel ettevõtetel oma ärinime ja kaubamärke nii isehakanud müügiesindajate kui ka cybersquatter’ite (pahatahtlikud registreerijad, kelle eesmärgiks on kaubamärgiga identne või eksitavalt sarnane domeeninimi kaubamärgiomanikule suure summa eest maha müüa) ehk domeenikaaperdajate eest Eestis paremini kaitsta.

Kolmandaks võivad nüüdsest .ee lõpuga domeene registreerida ka füüsilised isikud. Seni oli see võimalus valdavalt äriühingutel ja muudel juriidilistel isikutel ning füüsilised isikud said registreerida vaid pri.ee domeene.

Riigikohus ütles juba 2006. aastal, et domeeninimi täidab kaubamärgi ülesandeid (näitab kauba/teenuse päritolu, täidab reklaamifunktsiooni), mis tähendab, et kaubamärgiomanik on kaubamärgiseaduse alusel kaitstud kaubamärgi või sellega sarnase tähise kasutamise eest domeeninimes.

Sellele teedrajavale lahendile tuginedes oleme enamikel juhtudel kaaperdatud domeeninimed ilma kohtusse pöördumata õige omaniku kontrolli alla tagasi aidanud. Kuid kui domeenikaaperdaja on põikpäine ja keeldub domeeni tagastamast, siis on Eesti kohtud pea eranditult kaubamärgiomanike hagid rahuldanud, nagu näitavad ruukkieesti.ee, porsche.ee, swedpank.ee ja teised domeeninimede kaasused.

Samas on ennetustöö alati tagajärgedega võitlemisest lihtsam ja odavam. Siinkohal soovitaks kõigil kaaluda, kas neil on mõni väärtuslik nimi, mida nad tahaksid domeenikaaperdajate eest kaitsta. Näiteks nimed, mille kasutamine kellegi teise poolt tekitaks segadust või võimaldaks teie mainet ära kasutada.

Üks võimalikke tegevuskavasid oleks järgmine:
1. mõtle järgi, mis nimesid äris kasutad või kasutada plaanid (ühingu nimi, restorani/poe nimi jne);

2. vaata, kas selline domeeninimi on juba olemas;

3. kaalu, kas oled valmis riskima, et sellise domeeninime registreerib keegi teine, kes võib panna vastavale kodulehele sind segava info;

4. kui sellist domeeni pole ja sind häiriks, kui keegi teine ta endale saab, siis on praegu viimane hetk see registreerida;

5. kui sul on juba nimi kaubamärgina registreeritud ja kasutad domeenimena mõnd muud nime, siis kaalu .ee administraatorile eranditaotluse esitamist enne uue reeglistiku jõustumist.

Ilmselt aitab domeenikaaperdamiste ja seeläbi ka vaidluste arvu mõnevõrra vähendada asjaolu, et uus reeglistik muudab domeeninimed tasuliseks ja tähtajaliseks. Hetkel on .ee domeenid tasuta ja kehtivad tähtajatult. Domeen kehtib edaspidi 1 aasta registreerimise kuupäevast ja registreeringut tuleb igal aastal pikendada. Aastatasuks prognoositakse 300 krooni, kuid täpne summa kujuneb registreerimisteenust pakkuvate isikute vahelise konkurentsi käigus.

Lõpetuseks soovitus registreeritud .ee domeeninimede omanikele. Kõik olemasolevad domeenid tuleb ümber registreerida uues Eesti Interneti SA poolt peetavas domeeninimede registris. Et tagada vajalik ja õigeaegne ümberregistreerimine, tuleks teil kontrollida oma domeeninimega seotud kontaktandmete õigsust EENeti whois-andmebaasist vajadusel kontaktandmed uuendada või küsida abi oma Interneti teenusepakkujalt.

Artikli autorid: Carri Ginter, advokaadibüroo Sorainen partner ja Indrek Eelmets, advokaadibüroo Sorainen patendivolinik.