Kas ületundide eest peaks saama lisatasu? Millal peaks saama koondamistasu? Kas komandeeringu raha võib tööandja palgast maha võtta? Kõigile nendele küsimustele vastab Ärilehes jurist Helve Toomla.

Varem maksti meie firmas ületundide eest lisatasu. Nüüd keeldub tööandja neid rahas hüvitama ja pakub vaba aega. Kas suuline kokkulepe, et „nüüd mine ja puhka”, on piisav? Ja siis saad süüdistuse tööluusis ja vallandatakse. Kas tuleks kirjutada avaldus või vormistatakse seda muudmoodi? Kas ületunnitööst võib keelduda, kui töötaja ei ole selle vaba ajaga hüvitamisega nõus? Vabade päevadega ju üüri ei maksa.
Kui tö­öand­jal ei ole töö- ja puh­kea­ja sea­du­ses (keh­tib ku­ni 30. juu­ni­ni) näi­da­tud erio­lu­kor­da, mil töö­ta­ja on ko­hus­ta­tud üle­tun­de te­ge­ma, saab üle­tun­di­de­ga ar­ves­ta­da pool­te kok­ku­lep­pel.

Lep­pe vor­mi sea­dus ei sä­tes­ta, see võib ol­la nii suu­li­ne kui ka kir­ja­lik. Pa­ha­taht­li­ku tö­öand­ja­ga soo­vi­tan vor­mis­ta­da le­pe kir­ja­li­kult ka­hes ek­semp­la­ris nii, et mõle­mad poo­led sel­le­le al­la kir­ju­ta­vad. Kok­ku­lep­pes peaks si­sal­du­ma ka hüvi­ta­mi­se viis – lisata­su või va­ba aeg. Va­ba aja and­mi­se pu­hul tu­leks näi­da­ta, kui pal­ju ja mil­lal se­da an­tak­se. Kui üle­tun­nitöös ning sel­le hüvi­ta­mis­vii­sis lep­pe­le ei jõuta, on töö­ta­jal õigus üle­tun­nitööst keel­du­da.


Olen lapsehoolduspuhkusel, mis lõpeb 6. juulil. Töötasin kaubandusettevõtte osakonnas, mis eelmisel aastal kaotati ja töötajad koondati. Kuidas peaks tööandja minuga käituma? Kas samuti koondama või uut kohta pakkuma? Kui tööandja otsustab mu koondada, siis millal peab ta sellest teatama, kas enne mu naasmist või siis, kui olen lapsehoolduspuhkuse lõpetanud? Kui ta pakub teist kohta ja ma keeldun, mis saab edasi? Kas teise koha pakkumine tuleb teha kirjalikult ja kas pean ka kirjalikult vastama? Mis ajaks peab olema koondamistasu makstud?
Küsi­jat ei saa­nud osa­kon­na lik­vi­dee­ri­mi­sel koon­da­da, ku­na tal oli al­la kol­meaas­ta­ne laps ja ta ka­su­tas lap­se­hool­dus­puh­kust. Pä­rast 6. juu­lit on võima­lik ka te­ma koon­da­mi­ne. Koon­da­mis­tea­te võib tö­öand­ja an­da ka lap­se­hool­dus­puh­ku­se ajal. Kui tea­de an­tak­se en­ne 1. juu­lit, mil jõus­tub uus töö­le­pin­gu­sea­dus, tu­leb koon­da­mi­ne viia lõpu­le va­na sea­du­se alu­sel. Sel ju­hul peab tööand­ja koon­da­mi­sest kir­ja­li­kult et­te tea­ta­ma ole­ne­valt pi­de­vast töös­taažist te­ma juu­res 2–4 kuud ning maks­ma hüvi­tust 2–4 kuu kesk­mi­se pal­ga ula­tu­ses.

An­tak­se aga koon­da­mis­tea­de ehk ülesütle­mi­sa­val­dus pä­rast 1. juu­lit, toi­mub koon­da­mi­ne uue sea­du­se jär­gi. Siis tu­leb tö­öand­jal an­da ülesütle­mi­sa­val­dus kir­ja­lik­ku taa­se­si­ta­mist võimal­da­vas vor­mis (näi­teks e-pos­ti­ga) töös­taaÏist sõltu­valt 15–90 ka­lend­rip­äe­va et­te ning staaÏist ole­ne­ma­ta maks­ta hüvi­tist ühe kuu kesk­mi­se töö­ta­su ula­tu­ses. Nii va­na kui ka uue sea­du­se jär­gi peab tö­öand­ja võima­lu­se kor­ral pak­ku­ma teist tööd. Kui töö­ta­ja sel­le­ga nõus ei ole, tu­leb ta koon­da­da. Lõppar­ve, sh koon­da­mishüvi­ti­sed, tu­leb töö­le­pin­gu lõppe­mi­sel ko­he väl­ja maks­ta nii keh­ti­va kui ka tu­le­va­se sea­du­se alu­sel.


Kas 1. juulist aegub ka kasutamata puhkuse nõue nelja aasta eest ja jääb nõue ühe aasta eest?
Üheaas­tast ae­gu­mist ko­hal­da­tak­se nen­de­le puh­kus­te­le, mil­le väl­ja­tee­ni­mi­se aeg (tö­öaas­ta) al­gab tä­na­vu tei­sel poo­laas­tal. Kõik va­ra­se­mad ae­gu­ma­ta puh­ku­sed tu­leb ära ka­su­ta­da nel­ja aas­ta jook­sul, ar­va­tes uue töö­le­pin­gu sea­du­se jõus­tu­mi­sest, s.t hil­je­malt 30. juu­niks 2013.


Uus töölepinguseadus (TLS) ei reguleeri palgata puhkuse andmist. Varem kehtis nõue, et palgata puhkus, mis ületas kolme kuud, kanti tööraamatusse. Kuidas toimida nüüd ja kas pikem palgata puhkus mõjutab ka tööstaaÏi arvestust pensionile minnes?
Uus TLS ei kee­la pool­te kok­ku­lep­pel ta­sus­ta­ma­ta ehk pal­ga­ta puh­ku­se and­mist. § 68 lg 2 ko­ha­selt ei ar­va­ta se­da ae­ga põhi­puh­ku­se õigust and­va aja hul­ka.

Pi­de­va töös­taaÏi hul­ka ar­va­tak­se pal­ga­ta puh­ku­se aeg nii va­na kui ka uue sea­du­se jär­gi. Pen­sio­ni­le jää­mi­sel ar­ves­ta­tak­se ala­tes 1. jaa­nua­rist 1999 mit­te enam töös­taaži, vaid pen­sio­ni­kind­lus­tuss­taaži. Pikk pal­ga­ta puh­kus vä­hen­dab kind­las­ti tu­le­va­se pen­sio­ni suu­rust, sest sot­siaal­mak­su, mil­le jär­gi pen­sio­ni ar­vu­ta­tak­se, lae­kub vä­hem. Töö­raa­ma­tus­se edas­pi­di enam ta­sus­ta­ma­ta puh­ku­se ae­ga ei kan­ta. Neid do­ku­men­te pee­tak­se tö­öand­ja juu­res veel ku­ni prae­gu­se töö­suh­te lõpe­ta­mi­se­ni, seejä­rel tu­leb töö­ta­jal hoi­da neid oma käes al­les või va­ja­du­sel esi­ta­da pen­sio­nia­me­ti­le.


Meie kollektiivlepinguga asutuses tahetakse vähendada töötajate kuupalka 10%. Kui aga üks töötaja sellega ei nõustu, kas siis kaasneb koondamine? Kas puhkuse ajal üldse saab töötajalt küsida nõusolekut palga vähendamise kohta? Aga koondamisteadet anda?
Puh­ku­se, v.a osa­li­selt ta­sus­ta­ta­va puh­ku­se ajal võib an­da koon­da­mis­tea­te ja nõuso­le­kut töö­le­pin­gu tin­gi­mu­se
, sh pal­ga­tin­gi­mu­se muut­mi­seks võib ka igal ajal küsi­da. Kol­lek­tiiv­le­pin­gu­ga kel­le­gi töö­le­pin­gu­tin­gi­mu­si keh­ve­maks muu­ta ei saa. Koon­da­mi­se eel­du­seks on töö lõppe­mi­ne. Pal­ga vä­hen­da­mi­sest keel­du­mi­ne võib, kuid ei pruu­gi koon­da­mist kaa­sa tuua.


Käisin komandeeringus. Iga päeva eest sain 500 krooni nn söögiraha. Palgapäeval selgus, et kõik see võeti mu palgast maha. Kas tõesti võib tööandja komandeeringu päevaraha hiljem palgast maha arvestada?
Ei või. Lä­he­tu­se päe­va­ra­ha ei ole palk, min­git ta­saar­ve­tust te­ha ei saa. Küsi­jal on õigus oma saa­ma­ta pal­gao­sa nõuda töö­vaid­lus­ko­mis­jo­ni või koh­tu kau­du.

Missuguse seadusesätte alusel saab riigiteenistuja palka vähendada ja kui tihti? Kas see on seadustega kooskõlas, kui iga eelarvekärpe korral riigiteenistuja palk kohe väheneb mingi protsendi võrra? Kas töövõtjal pole õigust stabiilsele töötasule, kui ta omalt poolt täidab tööülesandeid eelarvekärbetele vaatamata kogu aeg sada protsenti?

Rii­gi­tee­nis­tu­ja ei ole „töövõtja”, ta ei saa oma pal­ga üle kau­bel­da. Te­ma palk koos­neb ava­li­ku tee­nis­tu­se sea­du­se ko­ha­selt ame­ti­pal­gast (pal­gamää­rast) ning li­sa­ta­su­dest, mis keh­tes­ta­tak­se va­ba­rii­gi va­lit­su­se mää­ru­se­ga. Prae­gu keh­tib rii­gi­tee­nis­tu­ja­te töö­ta­sus­ta­mi­se 30. det­semb­ri 2008. a mää­rus nr 182. Sel­les näi­da­tust väik­se­ma pal­gaast­mes­ti­ku­le vas­ta­va kuu­pal­gamää­ra maks­mi­ne oleks eba­sea­dus­lik. Va­lit­sus võib edas­pi­di keh­tes­ta­da väik­se­mad kuu­pal­gamää­rad, sel­leks on tal sea­dus­lik õigus. Loo­mu­li­kult oleks hea saa­da sta­biil­selt kõrge­mat töö­ta­su, kuid kui rii­gil ra­ha ei ole, tu­leb pa­ra­ta­ma­tult lep­pi­da ka ma­da­la­ma pal­ga­ga.

Refereeritud artikli täisteks Ärilehes