OHMYGOSSIP — “Inimene jääb inimeseks, kõigi oma tugevuste ja nõrkustega. Olgu ta näitleja, arst, juuksur või tuuker! Suhtun kõigisse tegelastesse, kellest kirjutan, suure austuse ja lugupidamisega ega mõista seetõttu kellegi üle kohut,” räägib näitleja Väino Uibo Ohmygossip.ee’le oma ahjusoojast raamatust “Naeru varjus läbi elu”.
Väino Uibo, teil ilmus raamat “Naeru varjus läbi elu”. Millest see raamat räägib, ehk tutvustate seda pisut lähemalt?
Anekdootlikke teatrimälestusi! Nii on pidanud kirjastus vajalikuks raamatu pealkirja täiendada. Mõistan, miks see täiendus vajalik on? Seda täiendust vajab noorem põlvkond, kuna kohati tunduvad need „naljad” üle võlli minevat, seega mitte usutavad.
Millest see raamat räägib? Niiviisi pole vist päris täpne minu raamatu puhul küsimust esitada, kuna see ei räägi mingist kindlast sündmusest või mõnest konkreetsest persoonist. See raamat räägib enamjaolt toonaste teatritegijatega seotud naljakatest lugudest, vaadatuna läbi minu silmade. Need on valdavas enamuses lood, kus olen ise üks tegelastest. Tihtipeale, peategelane! Olen püüdnud võimalikult täpselt olukordi kirjeldada, nii täpselt, kui seda ligi poole sajandi ajavahe võimaldab. Raamatu teeb kahtlemata intrigeerivamaks asjaolu, et jutt käib tolle aja väga tuntutest teatritegijatest. Inimene jääb inimeseks, kõigi oma tugevuste ja nõrkustega. Olgu ta näitleja, arst, juuksur või tuuker! Suhtun kõigisse tegelastesse, kellest kirjutan, suure austuse ja lugupidamisega ega mõista seetõttu kellegi üle kohut. Olen ju ise üks nendest. Need lood, mis kohati ületavad isegi eetilis-moraali piirid, on minu jaoks seletatavad, kuid kas sellest nooremale lugejale piisab, on iseküsimus. Kui rääkida selle raamatu vajalikkusest, siis siin on vaid üks argument, mis räägib selle vajalikkuse kasuks. Taustaks ju nõukogude aeg! See aeg kaugeneb meist iga aastaga, kuni kustub meie mälusopist. Sellised naljad ei kuulu ja ei saagi kuuluda tänapäeva teatritegijate „naljamenüüsse.” Nad on kohati lihtsalt liiga karmid, mille eest pead ka vastutama. Iga aeg määrab ära inimese käitumise ja sealhulgas ka huumori ja nalja valiku.
Räägime sellest raamatust edasi saja aasta pärast!
Millal selle raamatu tegemise idee sündis ning kui kaua aega te seda raamatut koostasite?
Siin on kaks ideed! Kui rääkida ideest need lood kirjapilt panna, siis võiks öelda, et seda ideed kandsin endas juba ehk kümmekond aastat. Siis aga, endalegi üllatuseks, võtsin ennast kokku ja panin esimesed lood kirja eelmise so. 2014 aasta kevadel. Sama aasta varasügiseks sai käsikiri valmis. Siis aga juhtus seda lugema minu koolivend, Andres Ots. Ta luges ja naeris, luges ja naeris… ! Nüüd alles, tänu Andresele, tuli päevakorda teine idee – vormida see käsikiri, mis oli muidu määratud sahtlisse vedelema, raamatuks!
Aastal 2015 mai lõpus, ilmus raamat juba poelettidele! Noortele üllatuseks, eakamatele nostalgitsemiseks!
Kas te olete ka varemalt mõne raamatu välja andnud?
Minu teada, mitte!
Kas plaanite ka tulevikus mõne raamatu välja anda?
Plaani ei ole, aga plaan võib tulla!
__________________________________________________
Väino Uibo (sündinud 7. oktoobril 1942) on eesti näitleja. Ta lõpetas aastal 1963 Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi ja aastal 1970 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Ta oli aastatel 1970–1975 ja 1977–1981 Vanemuise teatri näitleja ning 1981–1989 teatri Ugala näitleja. Aastatel 1975–1977 töötas ta ETV Tartu stuudios. Aastatel 1989–1992 elas ta Rootsis. 1993–1998 oli ta Elva linnapea. Aastast 1998 oli ta Kuressaare Linnateatri direktor.