“Kõigele, mis inimest väestab, on pandud külge negatiivne alatoon. Näiteks raha. Inimene ei julge raha küsida. Aga miks mitte? Raha on ju väga hea asi: ta võimaldab sul reisida, kogeda asju. Ma märkan seda nüüd eriti palju, kui mul enam ei ole seda kompleksi, et inimesed ei julge rahast rääkida. Aga miks mitte? Raha on ju energiavahetuse vorm,” räägib Kerli Kõiv raadiosaates Hella, Kosmos!
“Samuti seostuvad väga negatiivsed emotsioonid seksiga ja keha imidžiga. Kõik ajakirjade kaaned on täis soovitusi, kuidas kaotada kehakaalu! Ja on selline ütlus, et: “mitte keegi meist ei ole täiuslik” – kõik meist on täiuslikud! Ja kui nüüd minu juurde tagasi tulla, siis minus olid olemas veel mingid osad sellest vanast maailmast ja energiast, mis enam ei resoneerunud üldse sellega, kes ma nüüd järgmisena pean olema.”
“Ma tahtsin end kõigest sellest vabastada. Mul oli üks selline päev, kus ma vallandasin oma managerid, ma andsin ära oma üürikodu, mis oli mul eelnevalt lausa unistuste kodu aga see sümboliseeris minu jaoks mingit aega minu elust ja ma tahtsin lihtsalt kõigel minna lasta. Ja lisaks sellele ostsin üheotsa pileti Eestisse. Seda kõike ühe päeva jooksu. Mul oli selline tunne, et kui ma nüüd kohe seda vana nahka maha ei aja nagu uss, siis ma suren ära. Ja nüüd, mida aeg edasi, seda rohkem on nii, et kui on mingi hirm või kontroll, siis ma tunnen, et mulle ei sobi absoluutselt see maailm, mille kollektiivne enamus on loonud.”