“Kui oskad armastada. Jaksad otsida. Julged loota. Oskad vastu võtta ja anda. Avastusmomendid, kui saad millestki aru. Viitsid elada. Õnne jaoks peab ajukeemia olema piisavalt paigas või natuke üle vindi. Selleks, et õnnelik olla, peab tajuma enda füüsilist olekut. Ei saa hüpata üle oma varju,” räägib Fagira D. Morti Ohmygossip.ee’le.

Fagira D. Morti, kuidas on teie hobid aastatega muutunud (kas on mõni hobi ära kadunud, mõni juurde tulnud, kas on mõni hobi, mis on läbi elu teid saatnud)?
Jah, osad hobid on sellised, mis tulevad ja lähevad ja tulevad ringiga jälle tagasi. Näiteks kooliajal ma õmblesin endale ise riideid. Vahepeal ei õmmelnud aastaid midagi, nüüd olen jälle õmblusmasinale hääled sisse löönud. Siin on muidugi süüdi ka mu ema, kes võitis loteriiga uue Singeri õmblusmasina ja andis selle mulle, sest tal endal on masin ja mul ei olnud. Ma teen ka muud näputööd, näiteks koon ma filme vaadates salle, mida olen kinkinud sõpradele ja sõbrannadele. Endale teen ka muidugi. Filme ma vaatan nagunii kogu aeg, selle ajal on hea salli nikerdada. Kampsunit ei viitsiks, salli juures on see hea, et muudkui kood ja kood, mõtlema sellele ei pea, mõtetega saab filmi juures olla. Keerulisemad asjad filmi vaatamise ajaks ei sobi, kui on vaja näiteks sõrmikuid kududa, siis see sobib rohkem telerivaatamise juurde.

No raamatuid ma lapsena lugesin hästi palju, kuid täiskasvanueas on tulnud sisse ka mõned niisugused aastad, kus olen terve aasta jooksul vaid kaks raamatut läbi lugenud. Lapsena lugesin nädalas vähemalt ühe, mõnikord rohkem, sõltus raamatu paksusest. No tollel ajal arvutimänge polnud, kui oleks olnud, siis ma oleksin raudselt ainult virtuaalis istunud, sest arvutimängu, World of Warcrafti, hakkasin ma mängima ikka juba päris vanamutina, kui arvestada seda, et peamiselt on arvutimängude mängijaiks puberteetikud. Mina hakkasin mängima siis kui ma olin 31-aastane. Ja nüüd siiamaani muudkui olen toksinud vahelduva eduga. Praegu on paus, ma ei ole kaks kuud mänginud, lapse kõrvalt ei ole piisavalt aega, ma pidin valima kas ma pelan vabadel hetkedel oma mängu või vaatan filme, mõlemad hobid enam graafikusse ei mahtunud. Filmivaatamine on mugavam, seega mäng jäi toppama :) Pealegi on mul tööalaselt kohustus filme vaadata ja kuna osad filmid tuleb nagunii ära vaadata kodus, siis nii see läks.

Teatris ma ei ole käinud aastaid. See oli mul hobi, vaatasin pea kõik etendused ära, kuni saabus mingi mürgistus, täielik üledoos ja see ei ole veel möödunud. Vabatahtlikult ma ennast teatrisse ei säti, keegi peab mind sinna vedama ja enne ilmselt uimastama, sest ma ei kujuta ette, mis argumentidega mind peaks veenma, et ma nõustuksin teatrisse minema rahumeeli, ilma põtkimata.

Olete suur filmifanaatik? Kui tihti te uusi filme vaatate? Millised on lemmikud? Millised 5 kohustuslikku filmi soovitate kõigil elus ära vaadata?
Ma arvan, et ma vaatan umbes ühe filmi päevas. No osad sellest on seriaalid. Seriaalidest ma soovitan vaadata: Breaking Bad, American Horror Story, sellest mulle meeldis väga teine hooaeg ja see viimane, neljas, tundub samuti üle prahi, see on mul praegu pooleli. Seriaalidest meeldis mulle veel Fringe, lõpus vajus see küll ära. Filmidest – no ma ei oska öelda, uusi filme tuleb ju kogu aeg peale. Praegu kinos jooksvatest peaks ära vaatama Birdmani. Mulle endale meeldib väga, ja on aastateks kummitama jäänud film nimega Never Let Me Go. See on ulmefilm sellest, kuidas tulevikus inimesed kasvatavad endale varuosadeks kloone. Need kloonid elavad omaette pansionaatides ja kui nad vanemaks saavad, siis hakatakse neilt tükkhaaval organeid peremeeste jaoks ära lõikama. Keegi ei arva, et kloonidel oleks hing. See ongi film hinge otsingutest, armastuse otsingutest. Läbi kloonide silmade. Veel soovitaks Mr. Nobody ja The Extra Man, Andrei Rubljov. Viimast peaks kindlasti vaatama vaiskes kinosaalis, popkornivabalt. Aga üldiselt peaks igaüks lähtuma oma maitsest. Uusi häid filme tuleb igal aastal peale, kõike ei jõua nagunii iial ära vaadata. Hea oleks filmiklassikaga ka kursis olla, tore oleks kui koolides oleks filmiõpetus sees, nagu kirjandus. Et saaks mingi elementaarse ülevaate, tänapäeval on see oluline kui tahta mõista mingit üldkultuurilist tausta.

Ja üks filosoofiline küsimus ka. Milles peitub õnn?
Kui oskad armastada. Jaksad otsida. Julged loota. Oskad vastu võtta ja anda. Avastusmomendid, kui saad millestki aru. Viitsid elada. Õnne jaoks peab ajukeemia olema piisavalt paigas või natuke üle vindi. Selleks, et õnnelik olla, peab tajuma enda füüsilist olekut. Ei saa hüpata üle oma varju. Hoidke oma kehad korras, sööge piisavalt vitamiine, siis on tõenäolisem, et jõuate selleni, et tunnete end õnnelikuna, olgu see õnn teie jaoks siis puhvetis või magamistoas või piimasaali jahtunud roas. Õnn ei ole sama kõikide jaoks. Sama inimese eri elu etappidel on õnn väga erinev. Näiteks võib kodus istumine õnnetuks teha või ka õnnelikuks :) Igaüks peab oma õnne ise ära tundma.