“Tegelikult pole ju vaja luksust mitte kellelegi, palkade vahed ei tohi olla nii suured nagu meil on. See on karjuvalt ebaõiglane, meil kõigil on ööpäevas 24 tundi! Meil räägitakse palgalõhedest meeste ja naiste vahel, aga üldse ei räägita palgalõhedest tohutu kõrgete ja häbematult madalate palkade vahel,” räägib Ohmygossip.ee’le näitleja, teoloog ja poliitik Malle Pärn.

Malle Pärn, kõigi inimeste elus on olnud kergemaid ja raskemaid hetki, kuidas teie olete raskused ja tõkked ületanud?
Jah, see on tõsi. Mul on see skaala olnud üsna suure amplituudiga. Olen emotsionaalne inimene, ja enesekriitiline pealegi, seepärast igasugused ebaõnnestumised ja õnnetused mõjuvad üsna rängalt. Ent alati ei ole vajagi endal väga pingutada, elu pakub lihtsalt mingid uued võimalused, justnagu aitab ise kuidagi püsti ja paneb uuesti tegutsema, kui oled lootuse kaotanud. Vahel olen ka kõrvale astunud, ja pärast selgub, et mul tegelikult polnudki vaja seda, mida ma nii kangesti ihaldasin, aga kätte ei saanud.

Kellest/millest on kõige enam kasu olnud?
Usust kindlasti. Aitab see, kui annad endale aru, et sa ei ole pisike mõttetu putukas tohutusuurel maakeral, vaid Inimene, kellele on antud vaim, hing ja ihu, mõtlemisvõime, tunded, õppimisvõime ja nii palju muud. Võime ILU näha ja nautida. Loodus on imeline, ka inimeste looming on imeline – ja kas pole ime see, et see suurepärane looming on meile kättesaadav läbi sajandite? Et me võime kuulata Mozartit, Vivaldit, lugeda nii paljusid suurepäraseid kirjandusklassikuid, imetleda kauneid kunstiteoseid… Kõige rohkem aitab see, kui usud, et järgmisel hetkel võib elul olla sulle mingi kena üllatus, ja selle tarvis tuleb ennast alles hoida. Ja see tulebki. Alati.

Mida arvate meie sotsiaalsüsteemist?
Mulle tundub see kuidagi kunstlik või tehislik. Kõigepealt peaks olema elementaarne, et iga inimese jaoks on oma kodumaal tööd, ja et selle töö eest makstakse palka, millest on võimalik enam-vähem normaalselt ära elada. Meie kliimas vajab inimene ennekõike toitu, peavarju, sooje riideid. Tegelikult pole ju vaja luksust mitte kellelegi, palkade vahed ei tohi olla nii suured nagu meil on. See on karjuvalt ebaõiglane, meil kõigil on ööpäevas 24 tundi! Meil räägitakse palgalõhedest meeste ja naiste vahel, aga üldse ei räägita palgalõhedest tohutu kõrgete ja häbematult madalate palkade vahel. Me elame kohutavas silmakirjalikkuses, kus tehakse ilusaid sõnu, aga tegelikkuses sõidetakse inimestest üle.

Kui igaühel oleks töö, mille eest makstakse palka, siis poleks vaja mingeid sotsiaaltoetusi. Toetused on tegelikult selle tagasimaksmine, mis inimeselt enne on röövitud, või talle maksmata jäetud. Jah, laste eest võiks maksta preemiat, mitte toetust.

Mis te arvate, miks mõned inimesed on elu hammasrataste vahele jäänud ning lõpetanud tänaval?
Teate, inimesed on erinevad. Kõik ei pea olema ettevõtjad ja kaupmehed ja muidu asjamehed, paljud inimesed tahavad lihtsalt elada lihtsat elu, aga see on neile tehtud võimatuks, sest nad ei leia tööd. Ettevõtlus on nii ära bürokraadistatud, et ilma mahhinatsioonideta, ilma seda bürokraatiat petmata, ausalt, on väga raske midagi toota või teha. Kui inimene on kaua tööta, siis ta juba kaotab lootuse, ja jääb kuidagi ühiskonnast väljapoole, tunneb, et tema saatus ei lähe kellelegi korda… On justkui “mittevajalik inimene”. Siis ta enam ei suudagi sinna tagasi tulla, ja kogukonnas endale mingit kohta leida. See on kohutav tragöödia.

Kuidas teie reageerite, kui näete kodutut?
Mul on alati kohutavalt kahju, ja häbi, et ma elan sellises riigis, kus valitsus nii kangesti hoolib rikastest, aga vaesed jätab omapead. Kus valitsus ISE on rikas, selle eest hoolitseb väga hästi, et temal oleks piisavalt raha ja muidu tore elu, talle ei lähe korda see, et see rikaste kiht on loodud (nende endi poolt) just nende arvel, kes on kodutud ja tänaval. Ma ise ka ei ole mingi ettevõtja, ma ei oska näiteks oma raamatuid välja anda, nii et mingis mõttes olen ma ise ka ju nende “mittevajalike inimeste” hulgas… Mul on õnne olnud, et ma olen niikaugele jõudnud, et saan väikest pensioni. Et mul on selliseid oskusi, et ma suudan kuidagi isegi väikest lisa teenida. Aga ma tunnen ennast rohkem nende kodututega solidaarsena kui selle “eliidiga”, kes sellise olukorra on tekitanud.

Läbi aegade on avaliku elu tegelased aidanud n-ö oma kuulsusega tähelepanu tõmmata erinevatele murepunktidele. Millised on need valdkonnad, mis teie südame valutama panevad ning kus tahaks midagi ära teha?
Inimsuhted. Vastastikune lugupidamine. Kultuuri kultuursus. Puhas vaimne keskkond. Sõnavabadus. Inimlikkus. Rumaluse ja labasuse levitamine kultuuri nime all. Rahvast ülesõitmine valitsuse poolt. Maapiirkondade atraktiivseks muutmine ja taasasustamine. Olen nendest asjadest korduvalt kirjutanud. Ja kirjutan veel. Paljud mu artiklid rändavad ajalehetoimetuste prügikasti. Aga ma saadan need uuesti, teistele, ja mõnikord juhtub nii, et hiljem on avaldatud see, mis kunagi on kõrvale visatud. Mu kirjutised ei aegu.

Kui ma saaksin riigikogusse, siis hakkaksin ka eelkõige nende probleemidega tegelema. Ikka sellega, mida tean ja tunnen, ma ei sekku asjadesse, mida ma ei tea. Sellistes asjades tuleb leida head nõuandjad. Usaldada neid, kes teavad. Ma ei kavatse kunagi öelda, nagu meie poliitikud ja arvajad, et “mina ei näe selles probleemi”. Kui mina ei näe, siis usaldan ma seda, kes NÄEB.

Mis on viimane heategu, mida tegite?
Heategu ei ole enam heategu, kui ma seda kuulutama hakkan. Tahan kaitsta neid, kes ennast ise kaitsta ei suuda. Lapsi eelkõige. Täiskasvanute lolluse ja vägivalla eest.

Loe ka:
Malle Pärn Ohmygossip.ee’le: Linnainimesed on närvilised, muudkui kiirustavad kuhugi
“Linnainimesed on närvilised, muudkui kiirustavad kuhugi, ise ka ei tea, miks. Vaim vajab arenemiseks mingit suveräänset ruumi, rahu, linnas seda ei ole. Suured kaubanduskeskused, ilma loomuliku õhu ja valguseta, on ilmselgelt tervisele väga kahjulikud. Ka lapsed on maal rahulikumad. Rõõmsamad ja sõbralikumad,” räägib Malle Pärn Ohmygossip.ee’le.

Malle Pärn Ohmygossip.ee’le: Õige haridus on elu alus
“Õige haridus on elu alus. Sellest tuleneb viisakas käitumine ja hea maine. Kes teistele (tahtlikult) kurja ei tee, sellel on puhas südametunnistus,” räägib näitleja ja teoloog Malle Pärn Ohmygossip.ee’le.

Malle Pärn Ohmygossip.ee’le: Olen kõik oma nipid saanud kirjandusest
“Armastan väga loodust. Üht-teist ikka tean ka ravimtaimedest. Piparmünt kasvab mu aias, naistepuna aia taga, samuti nõges. Sibul ja küüslauk kuuluvad tihedalt mu toidulauale. Mesi, sidrun, ingver, arooniad, jõhvikad,” loetleb näitleja ja teoloog Malle Pärn Ohmygossip.ee’le ravimtaimi, mis tema kodus aktiivselt kasutusel.

Malle Pärn Ohmygossip.ee’le: Sean ennast sisse uues kodus, kaugel ennasttäis lärmakast rahaahnest pealinnast
“Elan üsna vaikset elu, püüan nautida olemasolemist, niikaua, kuniks seda veel antakse. Iga uus päev on uus võimalus hingata, näha maailma ilu, tunda rõõmu olemasolemisest,” räägib Malle Pärn Ohmygossip.ee’le.