“Riigieelarves on võimalusi leida kate nii lastetoetuste kui ka tasuta sõidu jaoks. Tasuta sõidul on mõte selles, et see võimaldab peredel kokku hoida kulusid transpordilt, jääda elama maale, aga leida sobivat ja tasuvat tööd kodust veidi kaugemal ilma suurt osa palgast sõidule kulutamata,” räägib poliitik ning Keskerakonna ridades Riigikokku kandideeriv Kadri Simson Ohmygossip.ee’le.

Kadri Simson, kas on võimalik tasuta bussisõit nii maaliinidel kui linnaliinidel? Ehk räägite sellest pisut lähemalt?
Ka täna on bussisõit suuresti riigi või omavalitsuse poolt toetatud. Nii pannakse näiteks maakonnaliinidel kolmele eurole, mis tuleb piletirahast alati riigi poolt 7 eurot toetusi juurde. Kogu Eestis vajab maakonnaliinide tasuta sõit aastas 13 miljonit eurot lisaraha. Näiteks Tallinn-Haapsalu raudteeliini taastamine maksaks 32 miljonit. Kõigile lastele lastetoetuste tõstmine – esimesele ja teisele lapsele 75 eurot kuus, alates kolmandast lapsest 300 eurot kuus maksaks aga kümme korda enam ehk 133 miljonit.

Riigieelarves on võimalusi leida kate nii lastetoetuste kui ka tasuta sõidu jaoks.

Tasuta sõidul on mõte selles, et see võimaldab peredel kokku hoida kulusid transpordilt, jääda elama maale, aga leida sobivat ja tasuvat tööd kodust veidi kaugemal ilma suurt osa palgast sõidule kulutamata.

Linnaliinide tasuta sõiduks peavad raha leidma linnad. Meie lubame linnadele tagasi anda selle tulumaksuosa, mis kriisi aegadel ära võeti. Seega saavad linnad endale vabu vahendeid, mida transporti panustada.

Kas oleks võimalik tõsta toimetulekutoetust 90 eurost enamaks, on riigil selleks raha olemas?
Kuna hinnad pidevalt tõusevad, siis peab kasvama ka abi kõige suuremas puuduses elavatele inimestele. See on võimalik ja iga euro, mis selliste inimesteni jõuab, kulutatakse kohe ka sisetarbimises ära. See omakorda elavdab seisakus majandust.

Kas olete rahul praeguse valimisseadusega, või tuleks seda muuta? Kas rahvas saaks midagi teha selleks, et valimisseadust muudetaks selliselt, et rahva poolt antud hääled loevad?
1. märtsi Riigikogu valimistel soovib 872 inimest saada valituks Riigikokku. Paraku vaid 101 saab mandaadi. Kuna ka kõikidel ülejäänutel on oma toetajad, siis jääb alati mõnel valija südamesse kahetsus, kui tema poolt toetatud poliitik ei kogunud piisavalt toetust. Tänane valimisseadus on kehtestanud alampiiri alla millise toetuse ei saa Riigikogu liikmeks, see on 5% isikumandaadist. Nii näiteks Pärnumaal, kus mina kandideerin, oli neli aastat tagasi isikumandaadiks vajalik koguda 5000 valija toetus. Seega mitte keegi, kes kogus alla 250 hääle, poleks saanud Riigikokku ka siis kui ta oleks olnud oma erakonnas väga kõrgel positsioonil. Tegelikult sai 2011 valimiste järel Riigikokku vaid 10 saadikut, keda usaldas alla tuhande inimese. Ülejäänud 91 oli toetajaid tuhandetes ja seega mandaat päris korralik. Oluline on ka teada, et mis iganes järjestuses on kandidaadid Sinu valimisnimekirjas – peale valimisi reastatakse nad saadud häälte järgi ümber ja valituks saab selles nimekirjas kõige suurema toetusega kandidaat.

President Toomas-Hendrik Ilves kinnitas, et ta annab õiguse uue valitsuse moodustamiseks erakonnale, keda valimistel kõige rohkem valijaid toetab.