“Mina laen ennast kodus, metsas, diivanil, Hiiumaal või seltskonnas heade ja mõnusate inimestega suheldes. See „puhkasin kaks aastat tagasi teisipäeval“ retoorika oli juba kümne aasta eest minu jaioks veider asi millega uhkustada. Inimene vajab vaheldust juba selleks, et uue nurga alt asju vaadata,” räägib Saue vallavanem ja IRL-i ridades Riigikokku kandideeriv Andres Laisk Ohmygossip.ee’le.
Mida saab üksikisik teha, et oma majanduslikku heaolu suurendada? Mida peaks ettevõtjad oma tegevuses ja suhtumises muutma? Milliseid samme peaks riik ette võtma?
Iga inimene peaks jälgima, et ta ei laenaks liiga palju, hoiaks jooksvalt tulud ja kulud tasakaalus ega võtaks riske valdkondades, milles ta ennast tugevalt ei tunne. Võimalusel võiks muidugi lihtsalt abielluda endast rikkama inimesega.
Ettevõtjatega on natuke keerulisem. Ettevõtjaid ja ettevõtlikkust võiks lihtsalt rohkem olla, innovaatilises väikeettevõtluses on tänases maailmas suur potentsiaal. Usun, et paljud ettevõtjad reageerivad konjuktuurile kiiremini, kui keegi seda soovitada saab. Muidu nad polekski ettevõtjad. Riik peaks sarnaselt ettevõtjatele olema kiiremini valmis reageerima keskkonnamuutustele ja mis seal salata, avatud dialoog inimestega on sageli kasuks.
Mida toovad lähiaastad nii Eesti kui maailma majandusele? Mida teie ennustate – kes tulevad kriisist võitjate, kes kaotajatena välja?
Jeerum. Mina isiklikult kardan, et Eesti majandusel on praegu kaks teed. Oleme arengumajanduse lõppfaasis ja on suur oht, et me ei välju sellest võitjana, kui me muutunud keskonnale ei suuda reageerida. Must stsenaarim on see, et tööjõu lahkumine ei peatu ja järjest halvemates tööturu tingimustes hakkavad siit lahkuma ka investeeringud ja töökohad. Kuna demograafiline pilt järjest halveneb, siis majanduskasvu saavutamine saab olema väga keeruline.
Poistiivne stsenaarium on see, et suudetakse siiski arengumajanduse faasist väljuda, kasvab oluiliselt töökohtade tootlikkus, inimestel pole enam põhjust töökoha pärast lahkuda ja lahkunud tulevad tagasi. Kuna veel viis aastat oleme EU suhtes rahaliselt veel netosaajad, siis see toetab majandust. Mida varem, seda parem, aga hiljemalt peale aastat 2020 peame tõsiselt olema valmis uueks looks, kuidas tuua Eestisse uusi ja väärtust loovaid investeeringuid, hoida senised investeeringud siit lahkumast ning kasvatama eksporti. Võitjad ongi need, kes on keerulsiteks aegadeks valmistunud ning omavad piisavalt ressurssi ja ettevalmistust kasutada olukorda uute turgude leidmiseks ning tootearendusse investeerimiseks.
Millised on teie uusaastalubadused – endale, perele, riigile?
Aastavahetus on lihtsalt üks kokkuleppeline kuupäevamuudatus. Olen ise pigem pika perspektiivi inimene ja sean eesmärke pigem 10 aasta mitte aasta kaupa. Siis on nendel loodetavasti mingi vähegi globaalsem mõju ja väärtus. Aga kõige üldisemalt püüan iga aastgaga olla natuke parem inimene ja mõista maailma laiemalt, kui oma mina (või nina).
Kes on Eestis ja kes on maailmamastaabis teile nii äri- kui poliittasandil eeskujudeks?
Eestis on palju toredaid inimesi ja ma arvan, et paljud neist võiksid üksteiselt midagi õppida. Siis saaks kokku ühe ideaalse eestase, kes võiks olla kõigile eeskujuks. Ka maailmamastaabis on nende eeskujudega nii, et paljudelt on midagi õppida. Kui just peab mingeid nimesid nimetama, siis Richard Branson on suurepärane laia naeratusega turundaja ja on tore, et ta on asunud eestlasi toetama. Poliitikutest muutsid meie regioonis maailma Thatcher, Gorbatchov ning Reagan. Aga need on nimed omas ajas ja ruumis ning midagi ei ole võimalik päris üks-ühele eeskujuks võtta.
Mis või kes pälviks tiitlit “Aasta ämber 2014”?
Ma usun, et see oleks jää-ämber, kindlasti enim tähelepanu saanud ämber. Aga kui tõsisemalt, siis see, kuidas kooseluseadusega, mis peaks olemuslikult teenima ühiskondliku leppe eesmärki, suutis kokkuvõttes ühiskonda lõhestada, oli mõtlemapanev. Nii ei peaks neid asju tegema.
Mis on parim investeering, mida olete teinud? Millesse, kuhu soovitaksite teie investeerida?
Ma ei usu, et siin saab olla väga oringinaalne. Haridus, sõbrad ja perekond. Materiaalsed investeeringud pole olnud minu pärusmaa. Kui midagi eelloetletule lisaks soovitada, siis need, kes vähegi tunnevad selleks valmisolekut võiksid julgemalt investeerida ettevõtlusesse. Aga kõigile see ei sobi.
Keda peate kõige tugevamateks poliitikuteks Eestis?
Kui vaadata Eesti erinevaid valitsusi läbi taasiseseisvumisperioodi, siis kõikidest leiab selliseid inimesi, kellega koos võiksin ühiselt valitsuse moodustada küll ja kokku saaks ühe vägeva seltskonna. Ei hakka siin valimiste künnisel nimesid nimetama ja kedagi eraldi esile tooma.
Mis teid enim vihastab meie poliitilise elu juures? Ja mis rõõmustab?
Vihastumine ei ole parim viis probleemidega tegeleda. Rõõmustab see, et naisi on järjest rohkem poliitikas, sellega kaasnevad põhimõtteliselt uued väärtushinnagud. Rõõmustab ka see, et suures pildis oleme me siiski päris hästi hakkma saanud ja hoidku taevas, et me seda nüüd tuksi ei keera jäädes loorberitele ja kümne aasta tagustele otsustele puhkama. Olukord on muutunud.
Kui tähtis on teie jaoks tervis? Kas näiteks lause “ma pole aastaid puhkust välja võtnud” on asi millega uhkustada või näitab see pigem hoolimatust enda suhtes? Kuidas teie ennast “laete”?
Mina laen ennast kodus, metsas, diivanil, Hiiumaal või seltskonnas heade ja mõnusate inimestega suheldes. See „puhkasin kaks aastat tagasi teisipäeval“ retoorika oli juba kümne aasta eest minu jaioks veider asi millega uhkustada. Inimene vajab vaheldust juba selleks, et uue nurga alt asju vaadata. Kuigi on erandeid, kes toituvadki protsessist, milles nad igapäevaselt töötavad. Mina vist kuulun natuke nende viimaste hulka ja hea puhkaja ma ei ole, rannas suudan rahulikult lebada ehk 15 minutit ja töö on minuga kogu aeg kaasas, ka diivanil või metsas. Tervis on oluline, kui just surma tähtsamaks ei pea.