“Eesti inimesed teevad kõvasti tööd, aga rikkus voolab riigist välja, seda on vaja muuta. Siin loodud rikkus peab jääma siinsete inimeste kätte ja kui nii juhtub, siis suureneb heaolu väga jõudsalt,” räägib EKRE ridades Riigikokku kandideeriv Martin Helme Ohmygossip.ee’le.

Mida saab üksikisik teha, et oma majanduslikku heaolu suurendada? Mida peaks ettevõtjad oma tegevuses ja suhtumises muutma? Milliseid samme peaks riik ette võtma?
Minu kindel arusaamine majanduslikust heaolust on üsna Tammsaarelik: tee tööd ja näe vaeva! Minu meelest on Eestis inimestel pisut liiga laialt levinud lootus, et kuidagi niisama ja möödaminnes, euroraha abil, saame jõukaks. Ei saa. Ainus asi, mis jõukust juurde loob on töö. Tähtis on aga siinjuures see, et töö viljad peaks jääma eelkõige töö tegijale, praegu see paraku nii ei ole. Eesti inimesed teevad kõvasti tööd, aga rikkus voolab riigist välja, seda on vaja muuta. Siin loodud rikkus peab jääma siinsete inimeste kätte ja kui nii juhtub, siis suureneb heaolu väga jõudsalt.

Ettevõtjatele soovitan eelkõige olla riigi suhtes nõudlikum: ettevõtluses luuaksegi see rikkus, mida poliitikud on maiad ümber jagama. Ettevõtjad peaks nõudma, et neid ei takistata ega kiusata selle rikkuse loomise juures. Riik omakorda peaks ettevõtjate teelt võtma ära bürokraatiat ja ka makse vähendama.

Mida toovad lähiaastad nii Eesti kui maailma majandusele? Mida teie ennustate – kes tulevad kriisist võitjate, kes kaotajatena välja?
Kardan, et lähiaastad saavad majanduses olema väga rasked ja heitlikud. Oleme maailmamajanduse põhjaliku ümberkujunemise ajahetkes ja senised tavatõed on lakanud toimimast. Eestil on omad kindlad eelised, aga praegune valitsus neid kasutada ei oska ega taha. Meil on jätkuvalt kõrgelt haritud ja suhteliselt hästi motiveeritud tööjõud, madal võlakoorem. Peaksime lõpetama piinliku vale nimega avatud elektriturg ning tooma elektrihinna tagasi Euroopa madalamale tasemele, vähendama käibemaksu. Kui seda teha, saavutame tohutu konkurentsieelise ja tuleme välja võitjatena. Selle kõige saavutamiseks võime lubada ka lühiajaliselt riigieelarve miinusesse laskmist.

Mis laiemasse maailma puutub, siis mina paneks oma panuse jätkuvalt USA peale – Ameerika majandus on hoolimata Obama valitsusajast maailma kõige dünaamilisem ja jõulisem. Euroopa jätkab allakäiku, sest puudub poliitiline tahe asuda lahendama kuhjunud demograafilisi ja majanduslikke probleeme. Kindlasti jätkub ka Venemaa majanduslik allakäik, sest nad ei kasutanud häid aegu ära oma majanduse uuendamiseks. Hiina on saavutanud oma kiire kasvu lae ja jääb praegusele tasemele pikemaks ajaks, eksisteerib oht, et poliitiliste pingete tõttu toimub isegi tõsine tagasilangus. Järsult käib alla araabiamaailm, kuna USA on end sisuliselt vabastanud nende energiasõltuvusest ning naftarežiimid kukuvad kokku – vaevalt, et rahumeelselt.

Millised on teie uusaastalubadused – endale, perele, riigile?
Ma sel aastal ei andnud väga lubadusi. Suvel plaanin suvila ehitamisega tegeleda, see on ühtlasi lubadus perele. Kuna mul on neli last, siis tahan võimalikult palju kvaliteetaega veeta oma perega, lapsed kasvavad väga kiiresti, kui neile aega ei leia, siis ühel hetkel ongi nad juba suured ja hakkavad oma elu elama.

Kes on Eestis ja kes on maailmamastaabis teile nii äri- kui poliittasandil eeskujudeks?
Minu vaieldamatu poliitiline iidol on Oliver Cromwell. Ma olen ka Augusto Pinochet suur imetleja. Loomulikult ka Maggie Thatcher ja Ronnie Reagan. Äris olevaid eeskujusid pole ma endale nii konkreetselt mõelnud.

Mis või kes pälviks tiitlit “Aasta ämber 2014”?
Poliitilises elus oli minu meelest aasta ämber Reformierakonna peaministrivahetuskampaania. Kõik selle aspektid alates põhjustest, jätkates välja pakutud kandidaatidega kuni lõpetades lõpptulemusega oli üks suur ämber.

Mis on parim investeering, mida olete teinud? Millesse, kuhu soovitaksite teie investeerida?
Ostsin vanemate toel enne kinnisvarabuumi korteri, mille müüsin pärast kallimalt, mille järel ostsin perele suurema korteri, mille müüsime peale masu ka kallimalt. Nüüd on kolmanda kodu hind ka parem, kui ostuhetkel. On vedanud ühesõnaga – tean inimesi, kellel on läinud täpselt vastupidi. Mis puutub investeerimisnõu, siis ma ei oska seda väga anda. Kui mul oleks vaba raha, otsiks ma võimalust paigutada seda maasse ja tootmisse.

Keda peate kõige tugevamateks poliitikuteks Eestis?
Ilmselt peab selleks olema Andrus Ansip, juhtida pea kümme aastat valitsust ei tule lihtsalt niisama.

Mis teid enim vihastab meie poliitilise elu juures? Ja mis rõõmustab?
Mind ärritab alati rumalus, seda ka väljaspool poliitikat. Poliitikas vihastab mind võimulolijate rahulolu endaga, kuigi põhjust selleks sugugi ei ole. Nõme on ka see, et meie poliitilises elus praktiliselt ei ole algupärast mõttetööd, korrutatakse läänest maha viksitud ja siia mitte sobivaid ideid ja arutelusid. See on ühtlasi ka igav.

Rõõmustab see, et Konservatiivne Rahvaerakond on seda endaga rahulolevat ja mõttelaiska seltskonda raputamas, neile kulub see ära.

Kui tähtis on teie jaoks tervis? Kas näiteks lause “ma pole aastaid puhkust välja võtnud” on asi millega uhkustada või näitab see pigem hoolimatust enda suhtes? Kuidas teie ennast “laete”?
Mul on endal elus olnud aeg, kus neli aastat järjest ei saanud puhkust võtta ja midagi toredat selles polnud. Olen võtnud kindla seisukoha, et igal aastal võtan kuu aega suvel puhkust, kukkugu või taevas alla. Läbipõlenud ja initsiatiivitult tiksuv töötaja ei tasu seda ära, et suvel on nominaalselt kontoris kõik tööl. Oma tervist üritan joonel hoida, käin regulaarselt trennis ja armastame abikaasaga kepikõnnil käia, meil on kohe kodu lähedal spordirada ja kasutame seda usinalt. Laen ma ennast väga lihtsalt: sõidan maale ja lülitan telefoni välja – suvel ikka terveks kuuks!