“Maavanemana tahan soodustada riiklikke töökohtade ja teenuste teket ja säilimist maakonnas. Kavatsen teha aktiivset koostööd era- ja avaliku sektoriga, kodanikuühiskonna esindajatega ning haridusasutustega. Tahan Pärnu maakonda tuua rohkem ka riiklikke investeeringuid, eriti kiiretesse transpordiühendustesse,” räägib Pärnu maavanem Kalev Kaljuste Ohmygossip.ee’le.

Kalev Kaljuste, teie sünnipäev ja sünnikodu?
Olen sündinud 26.02.1978. a. Minu sünnikodu asub Pärnumaal Paikuse vallas Paikuse alevikus.

Millistes koolides te olete õppinud ja kus?
Alushariduse sain Paikuse Lasteaias Mesimumm. Keskhariduse omandasin Sindi Keskkoolis. Seejärel suundusin õppima Kehtna Kõrgemasse Põllumajanduskooli, kus omandasin maamõõtja kutsehariduse. 2005. aastal asusin õppima Tallinna Kõrgemasse Tehnikakooli, mille lõpetasin geodeesia insenerina 2009. aastal.

Milliseid ameteid te olete oma senise elu jooksul pidanud?

1997. aastal hakkasin tööle geodeedina maamõõdufirmasse OÜ AVO Grupp. Alates 2000. aasta oktoobri kuust hakkasin tööle Sindi Linnavalitsuses geomaatiku ametikohal. 2006. aastal kandideerisin Tootsi Vallavolikogusse ja mind valiti volikogu esimeheks. 2007. aastal asusin tööle Tootsi OÜ-u Tootsi Kommunaal juhatajana.

2009. aastal valiti mind Tootsi vallavanemaks, kus olen töötanud tänaseni. Olen Leader Eesti Rohelise Jõemaa Koostöökogu juhatuse liige, mille põhieesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu arendamine, tegevuspiirkonna integreeritud strateegia koostamine, elluviimine ja arendamine tuginedes kolme sektori partnerlusele. Kuulun SA Pärnumaa Turism nõukogusse, mille eesmärk on tutvustada Pärnut ja Pärnu maakonda kui Läänemere regiooni tuntud ja tunnustatud, ühtlaselt ning terviklikult arenenud puhke- ja turismiregiooni. Olen SA Keskkonna Investeeringute Keskus nõukogu liige, kelle põhitegevuseks on rahastada erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ning rakendada rohelist investeerimisskeemi (CO2 kvoodimüük ja toetuste vahendamine). Olen ka MTÜ Eesti Turbamuuseum juhatuse liige, mille eesmärk on säilitada ajalooline Tootsi Briketivabrik ja luua sinna ruumidesse kogupere teemapark.

Praegu olete Tootsi vallavanem.
Millised on Tootsi põhilised mured ja rõõmud?
Rõõmude pool! Kui vaadata 2014. aastale tagasi, siis aasta tähtsaimaks teoks pean ma Tootsi Hooldekodu tegevuse käivitamist. Täna pool aastat hiljem hooldekodu käivitamisest, võib öelda, et me saime hakkama. Hooldekodu 34 kohast on 31 kohta pidevalt täidetud. Tööd on saanud kodukohas 16 inimest ja valla inimestele on antud selle investeeringuga tagasi usk ja lootus kodukoha kindlasse tulevikku. Sellel aastal sai hooldekodusse investeeritud veel üle 100 000 euro (inventar), millest 15% oli Tootsi valla omaosalus.

2014. aasta 24. veebruari hommikul koos päikesetõusuga sai Tootsi briketivabriku kellatorni heisatud esmakordselt Eesti riigilipp. Riigilipp lehvib seal alaliselt ja on nagu kirsiks tordi peal. Meil Tootsis on Pärnumaa kõrgeim liputorn, kus lehvib Eesti riigilipp. Lipu kõrguseks maapinnast on 42 meetrit ja merepinnast 75 meetrit. Olen vallakodanikuna uhke selle teo üle ja uhke ka oma riigi üle!

Tootsi Vallavalitsus lammutas 2014. aastal alevist kaks koleehitist. Esimese lammutasime juba kevadel – Kesk tn. 10 aadressil nn. planeeritud hooldekodu vundamendi. Teise lammutasime sügisel – Kesk tn. 8 aadressil oleva endise poe hoone, mis reostas alevi väljanägemist juba mitmeid aastaid. Tootsi Aiand on lammutanud samuti oma amortiseerunud kasvuhooned Tööstuse ja Jaama tänava nurgal. Võib julgelt öelda, et Tootsi alevi väljanägemine paranes 2014. aastal suuresti.

Tootsi valla elanikkond püsib ja nooreneb. Vallal ei ole enam ühtegi tühja pesemisvõimalustega korterit üürile või müüki anda. Aasta lõpuga jäi elanike liikumine Tootsis nulli. Tootsi vallas elab 01.01.2015. a. seisuga 823 inimest. 2014. aastal kasvas Tootsi lasteaias käivate laste arv, kaks rühma on praktiliselt täis. Kahes rühmas kokku käib 37 last. Tootsi vallaeelarve põhitegevuse tulud on kolmandiku võrra kasvanud ja seda just tänu uute valla teenuste lisandumisele (hooldekodu).

Tootsi valla 2015. aasta vallaeelarve on oma põhitegevustuludelt suurem kui kunagi varem. 2015. aasta tulud baseeruvad kolmel sambal – tulumaks 318 000 eurot, riigi toetus- ja tasandusfond 320 000 eurot ja valla poolt osutatavad teenused 300 000 eurot. Valla tulud ja kulud on tasakaalus. Tootsi vallas on suuresti elanikele esmateenused kohapeal tagatud: vallal on oma lasteaed, põhikool, raamatukogu, hooldekodu, postkontor koos postipangaga, kolm poodi (üks ketipood KONSUM, apteek, perearst, kommunaalasutus ja vallavalitsus. Hea transpordi ühendus maakonnakeskusega ja võimalus sõita kahel korral päevas rongiga pealinna.

Murede pool! Perearsti kättesaadavus alates 2015. aasta jaanuari kuust kohapeal vähenes, samas aga saime probleemile lahenduse koos naabritega. Tootsi perearst Hr. Ants Koskaru lõpetas kahjuks oma tegevuse alates 01.01.2015. a. Tootsi vallas hakkasid perearsti teenust osutama Vändra Tervishoiukeskuse perearstid. Tootsi perearsti nimistu läks sellel aastal automaatselt üle Vändra perearsti Pr. Sirje Kullamaa nimistusse. Tootsi perearstipunkt on lahti viiel päeval nädalas. Perearst võtab elanikke vastu ühel päeval Tootsis ja ühel päeval viib vallabuss patsiente Vändrasse vastuvõtule. Pereõde võtab Tootsis vastu inimesi viiel päeval nädalas. Sellel päeval, kui me viime Tootsi vallaelanikke Vändrasse tervishoiukeskusesse, saab seal kasutada ka näiteks taastusravi- või füsioteraapiaravi teenuseid.

Kohapealsete töökohtade vähesus. Hetkel on meil Tootsi vallas kokku ligikaudu 130 töökohta. Ja enamus inimesi käib väljaspool Tootsit tööl. Neist 62 inimest töötavad Tootsi vallavalitsuses või selle allasutustes ja ülejäänud 68 töökohta on erasektoris. Meil on tegutsemas siin 12 väike erafirmat, millest suurim annab tööd 25 inimesele. Hea meel, et 2014. aastal tuli Tootsi tegutsema metalli ettevõte Balmec Forest OÜ, kes pakub hetkel tööd viiele kohalikule mehele. Tean ka seda, et nad tahavad oma tootegruppe laiendada ja vajavad loodetavasti ka rohkem tööjõudu. Omal ajal kui tegutses Tootsi Briketivabrik koos oma osakondadega, said Tootsi alevis kohapeal tööd ligikaudu 300 inimest. Tootsi mahub tegutsema kindlasti veel paar ettevõtet, sest meil on vallas veel vajalikud ruumid ja taristu olemas.

Teid valiti Pärnu maavanemaks. Millised on teie plaanid maavanema ametis?

Maavanemana hoolitsen maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest, teostan järelvalvet omavalitsuste üle. Pärnumaa suurimaks probleemiks pean iga-aastast elanikkonna vähenemist ja suundumist elama Harjumaale, Tallinna või üle lahe Soome. Pean oluliseks rolliks maakonnas ettevõtlike inimeste innustamist ja aitamist, et Pärnumaal oleks tulevikus piisavalt nii töökohtade loojaid kui ka nende täitjaid.

Maavanemana tahan soodustada riiklikke töökohtade ja teenuste teket ja säilimist maakonnas. Kavatsen teha aktiivset koostööd era- ja avaliku sektoriga, kodanikuühiskonna esindajatega ning haridusasutustega. Tahan Pärnu maakonda tuua rohkem ka riiklikke investeeringuid, eriti kiiretesse transpordiühendustesse. Teedevõrg
ust oleks vaja alustada Via Baltica kolmerealiseks ehitamist, raudteel soodustada Rail Baltica kulgemise arenguid Pärnumaal, häirides sellega minimaalselt loodust ja elukeskkonda. Seisan selle eest, et kohalike elanike teenendamiseks peab Rail Baltica trassil liikuma ka Eesti sisene rong. Pean vajalikuks korrastada lennujaam, mis aitaks Pärnu kuurorti tuua maksujõulisi kliente. Tahan soodustada riigivõimu kohalike asutuste ja omavalitsuste omavahelist koostööd. Seisan selle eest võimalikult palju, et detsentraliseerida riigilt õigusi maakonnatasandile tagasi, otsused, mis on võimalik teha kogukonna lähedal, tuleb teha maakonnas. Maavanemana esindan maakonnas riigi huve arvestades samal ajal Pärnumaalaste huvidega.

Mida arvate eelmistest Pärnu maavanematest Toomas Kivimägist ja Andres Metsojast?

Arvan mõlemast hästi ja suhtun endistesse maavanematesse austusega. Loodan, et saan nendega ka edaspidi koostööd teha. Nendel valimistel kandideerivad mõlemad riigikogusse – soovin neile edu valimistel, kuna Pärnumaa vajab väärikaid ja südamega saadikuid. Nemad kindlasti seda on.

Teie perekond ja lapsed?
Olen abielus, mul on kolm last. Vanem poeg on 15 aastane, tütar on 13 aastane ja noorim poeg on kolme nädalane.

Huvialad?
Minu suurim huviala on seotud minu ametiga. Mulle väga meeldib maad mõõta ja inimestega suhelda. Mul on ka väikelaeva juhtimise õigused ja oma purjelaev ning minu huvi on purjetamine. Veel meeldib mulle koos oma koeraga looduses jalutada. Meeldib ka raamatuid lugeda, viimati lugesin Tiit Pruuli raamatut „Eesti lipp ümber palli“.

Mida põnevat meenutaksite eelmisest aastast ning kus ja kuidas veetsite oma jõulupühad ja aastavahetuse?

Põnev oli kindlasti reis koos abikaasaga Taisse Bangkok´ i ja Pattayasse. Näha kui töökad ja viisakad ning usklikud inimesed elavad seal. Kohtusin seal ühe tailannast pannkoogi müüjaga, kes müüs oma kärust soojasid pannkooke 7 päeval nädalas ja 10 tundi päevas. Tema teenistus päevas oli kusagil 100 eurot, kodus ootas teda mees ja viis last ning vanemad. Tema oli peres ainus ülalpidaja. Mõtlesin samas, et kas meil, kui Pärnus on turismihooaeg, oleks keegi valmis midagi sarnast tegema – vist mitte. Esiteks ei lubaks seda teha arvatavasti Terviseamet ja Töölepinguseadus, mis muidugi ei takista meil eurooplastel Taimaal tänavalt ostetud pannkooke omale sisse vintsutada. Teine üllatus oli see, et riik garanteerib oma inimestele soodustingimustel laenu, et soetada eluase ja transpordivahend. Tänavatel liiguvad enam jaolt uued autod, samas sõidetakse väga palju ka rolleritega.

Jõulud ja aastavahetuse veetsin pere ja lähedastega oma kodus Tootsis. Aastavahetusel laseb Tootsis vallavanem saluuti, nii, et garanteeritud on kodus olemine.

Millised plaanid on teil lähemal ajal?

Lähiajal, 02. veebruaril asun tööle Pärnu maavalitsusse.

Mida sooviksite sellelt aastalt?

Kindlasti õnnestumisi nii pereelus kui ka tööalaselt, samuti, et tervis oleks korras. Mul on üks salasoov ka, soovin viia oma purjelaeva merele ja purjetada omal alusel kaptenina. Siiani olen teinud seda teistel alustel ja meeskonnas.

Kas sooviksite midagi ka südamelt ära öelda?
Soovin tootsikatele ja teistele inimestele öelda, et jään Tootsi ja maapiirkonda edasi elama, oli aeg edasi liikuda. Lahkun Tootsi vallavanema ametist raske südamega ja loodan, et Tootsi leiab endale läbi avaliku konkursi hea ja ettevõtliku vallavanema. Ise soovin olla Pärnumaale aus ja väärikas maavanem ja seista pärnumaalaste huvide eest Eesti riigis!