“Elan väga lihtsalt, tagasihoidlikult, distsiplineeritult. Armastan lõunani magada. Elu käib väga range reziimi järgi, sest hommikuti, lõunal ja õhtul pean võtma ravimeid,” räägib Mart Sander’iga kohut käiv skandaalne Eestist lahkunud sõnasepp Raivo Kaer.
Raivo Kaer, kuidas teile alganud aasta saabus ja kas soovisite ka midagi kui ilutulestikku vaatasite?
Vastupidiselt oma plaanidele otsustasin viimasel hetkel, et istun aastavahetusel kodus. Uue aasta võtsin vastu uhkes üksinduses. Tegelikult jõin liitri viina, kaks kvaliteetset shampust, tudusin ja silmi avades naeratasin, sest mulle vaatas vastu veel üks shampanja. Jõin ära ja magasin rahulikult edasi.
6. jaanuarit nimetate oma teiseks sünnipäevaks. Ehk räägite sellest pisut täpsemalt?
Jah, nii võib ütelda. Ma tegelikult saabusin 2012.aastal Pariisi täiesti juhuslikult, saatuse tahtel, aga küllap Loojal olid ja on minuga omad plaanid.
Saabusin Pariisi suvalise turistina, kuid üürisin korteri otse Eiffeli vastas, plaanides oma dokumendid korda ajada. 27.detsembril käisin Eesti Suursaatkonnas, tegin paberid, maksin uute dokumentide eest, väljusin uksest ja rohkem ei mäleta mitte midagi! Veel täna, kaks aastat hiljem, ei mäleta, mis juhtus nendel päevadel, kuni 29.detsembri varahommiku jäiselt tänavalt keegi mind leidis. Mul oli maksashokk, pimesool oli lõhkenud ja olin koomas. Arstide sõnul olin surmaeelses seisundis. Kui mind oleks leitud 20 minutit hiljem, oleksin täna surnud.
Ma ei suuda ära tänada inimest, kes mind leidis, Loojat, arste, Pariisi!
Kas ka sel aastal on oodata teilt mõne raamatu ilmumist?
Esmalt peaks ilmuma uuesti minu elulugu, kuigi skandaalne teos on ametlikult ka täna saadaval minu veebilehel “varjatudelu”. Loodan, et suudan sel aastal avaldada ka tõsielul põhinevate lugude kogumiku ning romaani.
Kas Eestit plaanite ka külastada?
Mulle väga meeldiks jalutada endistel radadel, meenutades möödunud aegu, kuid kahjuks ei võimalda seda mu tervis. Eestis ei eksiteeri tervishoiusüsteemi! Eesti haiglad on surnukuurid, mitte raviasutused. Kiirabis töötavad ebapädevad inimesed jne.
Tahaksin väga Eestit külastada, selle riigi ilu nautida, aga reaalselt eeldab see, et mu elu ja tervis ei oleks seal ohus. Eesti riik mulle seda hetkel ei garanteeri ja nii palju mul raha pole, et siit arstid kaasa võtta.
Milline näeb välja üks teie tavapärane päev?
Elan väga lihtsalt, tagasihoidlikult, distsiplineeritult. Armastan lõunani magada. Elu käib väga range reziimi järgi, sest hommikuti, lõunal ja õhtul pean võtma ravimeid.
Kui kirjutamisega tegelen, siis öösel ja varahommikul. Mulle ei meeldi igasugused helid. Armastan vaikust ja rahu.
Armastan väga käia kinos, teatris, kontserditel, ooperis. Raamatuid ma ei loe, sest mul pole kannatust selle jaoks. Televiisorit ei ole vaadanud juba viimased kaks aastat.