“Me peame kaitsma oma turgu nagu teevad seda suured Euroliidu liikmed. Olukord kus näiteks Hispaaniast pärit juust pääseb lobedalt meie kauplustesse, aga Eesti sama head toodangut ei lasta Hispaaniasse eksportida, peab lõppema,” räägib Keskerakonna ridades Riigikokku kandideeriv Tallinna kesklinna vanem Alar Nääme Ohmygossip.ee’le.
Mida saab üksikisik teha, et oma majanduslikku heaolu suurendada? Mida peaks ettevõtjad oma tegevuses ja suhtumises muutma? Milliseid samme peaks riik ette võtma?
Arvestades lähenevaid valimisi, saab iga kodanik toetada järkuvat stagnatsiooni, või valida majandussurutisest välja viiva muutuste tee. Parempoolne raamatupidamislik kiretu riigijuhtimisstiil on viinud meid euroopa ääremaa staatusesse. Eesti inimressurss, kultuurifoon, inimeste haridustase ja oskused, eeldaksid meie kuulumist vähemalt tublide keskmike hulka.
Ettevõtjatele peab kõigepealt andma hingamisruumi. Lõpetada tuleb ettevõtjate padukahtlustamine, ehk siis 1000 euro deklareerimine kuulub pigem Põhja-Korea nupukate ärirakenduste valda. Meie ettevõtjad on seda väärt, et neid rohkem usaldada. Kindlasti vajavad aga riigipoolset tuge need, kes loovad uusi töökohti. Ma ei mõtle siin kristallvaasi parimale ettevõtjale, vaid riigipoolset rahasüsti põhivahendite soetamiseks ja uute töötajate sotsmaksu tasumist riigi vahenditest näiteks esimese kuue käivituskuu jooksul. Meie riik on nii liberaalne ja läbipaistev nagu augustikuine milli-mallikas, aga tolku on sellest vähe. Brüsselist saadud pikad paid, ei arvesta seda, et viiendik eesti lastest elab allpool vaesuspiiri.
Riigil tuleks pöörata nägu rahva poole ja seda eriti maapiirkondades, mille elanikud näevad praegu vaid riigi selga ja istmikku. Me peame kaitsma oma turgu nagu teevad seda suured Euroliidu liikmed. Olukord kus näiteks Hispaaniast pärit juust pääseb lobedalt meie kauplustesse, aga Eesti sama head toodangut ei lasta Hispaaniasse eksportida, peab lõppema. Tuleb häbenemata nõuda, et meie põllumajandustootjate toetus oleks võrdne vanade liidu liikmesriikidega. Me pole mingid arad popsid, et peaksime kartma nõuda võrdset kohtlemist. Ja muidugi tuleks alustada professionaalse välispoliitika praktiseerimist. Praegune vägikaikavedu soomlastega on lapsik jonnimine, mis ei jäta meist normaalset muljet.
Riik peab olema kõigi jaoks ja hoolitsema selle eest, et inimesed võiksid oma kodu üle uhked olla. Hea palk, tagatud sotsiaalteenused, tõepoolest taskukohased kodukulud, hea haridus kõikjal jne. jne. jne. Riik peaks tegema kõike seda, mida praegune ajutine valitsus ei suuda.
Mida toovad lähiaastad nii Eesti kui maailma majandusele? Mida teie ennustate – kes tulevad kriisist võitjate, kes kaotajatena välja?
Maailma tulevik ei saa seisneda uues maailmakorras, kus 99% selgitatakse, et neil pole muud valikut, kui kõigega rahul olla, ja 1% nuputab, kuhu oma raha panna. 2015. aasta kujuneb selles suhtes murranguliseks. Majanduse globaliseerumist asendab spetsialiseerumine, mis annab võimaluse ka väikestele riikidele, kui seda osatakse ära kasutada. Euroala kriis hoogustub Keskpanga ebaõnnestunud otsuste tagajärjel veelgi. Aasta lõpus võime kuulda Brüsseli suunalt avaldusi, mis erinevad kardinaalset sellest, mida meie reformistid kuulda sooviksid. Tuleb ebatraditsioonilisi lahendusi, mis erinevad ligilikust koonerdamisprogrammist nagu öö ja päev. Aga kõike võivad muuta geopoliitilised pinged, mis tõusevad aasta esimeses pooles haripunkti. Võitjatena väljuvad need, kellel on oskus paindliku poliitika abil oma eeliseid kasutada, ehk soovime seda või mitte, aga finlandiseerumine tõestab meie regioonis taas oma tasuvust.
Millised on teie uusaastalubadused – endale, perele, riigile?
Endale olen lubanud võita tiitel 1.märtsil toimuvatel Eesti Meistrivõistlustel maadluses. Perele luban, et olen alati nende jaoks olemas. Riigile luban, et niipalju kui minust oleneb, ootavad ees paremad ajad.
Kes on Eestis ja kes on maailmamastaabis teile nii äri- kui poliittasandil eeskujudeks?
Olen alati pidanud suurimaks eeskujuks eesti rahvast, kes on osanud nii väikesearvulise ja haavatavana säilida läbi ajalooraskuste. Paljud, näiteks liivlased, on ju kadunud. See visadus on eeskuju vääriv. Vaatan praegu murega valitsuse rahvuslikku nihilismim, ega mõista, mida sellega taotletakse.
Mis või kes pälviks tiitlit “Aasta ämber 2014”?
Sven Mikser oma 113 miljoni eurose jalaväemasinate ostuga, samal ajal kui soomlased maksavad hollandlastele 100 Leopard tanki eest 200 miljonit.
Mis on parim investeering, mida olete teinud? Millesse, kuhu soovitaksite teie investeerida?
Parim investeering on aeg, mida pühendan inimestele, kellest pean. Soovitan kõigil investeerida perekonda ja sõpradesse.
Keda peate kõige tugevamateks poliitikuteks Eestis?
Kindlasti Edgar Savisaart. Parempoolsed kisakõrid on püüdnud teda juba aastaid maatasa materdada, ent tulemusteta.
Mis teid enim vihastab meie poliitilise elu juures? Ja mis rõõmustab?
Mind kurvastab viha, millega poliitikud üksteise kõrisid närivad. Rõõmu on kahjuks vähem, ent nalja saab nabani. Tõsiselt naersin uudise peale, kuidas Kalle Laanet Kristan Michali käsul Muhumaale kassitoitu transportis. Kui Kallet tagasi riigikokku ei valita, on tal transamehe amet tagataskust võtta.
Kui tähtis on teie jaoks tervis? Kas näiteks lause “ma pole aastaid puhkust välja võtnud” on asi millega uhkustada või näitab see pigem hoolimatust enda suhtes?Kuidas teie ennast “laete”?
Pagan võtaks, puhkus on osa tööks ettevalmistumisel, sest ilma end lõdvaks laskmata ei saavuta ametis midagi! Puhkama peab. Ja sporti peab tegema, täie jõuga, nii et õhtul on magus valu kontides.