“Riik peab muutuma hoolivamaks. Raskel ajal peab oma inimesi aitama. Õnneks viimase aastaga on olukorda hoolivuse suunas pööratud, kuid seda on veel vähe. Õhukese riigi aeg on möödas, tuleb muuta suhtumist ja pöörata näoga inimese suunas,” räägib sotsiaaldemokraatide nimekirjas Riigikokku kandideeriv endine pikaaegne Rae vallavanem ja pragune Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi Ohmygossip.ee’le.

Mida saab üksikisik teha, et oma majanduslikku heaolu suurendada? Mida peaks ettevõtjad oma tegevuses ja suhtumises muutma? Milliseid samme peaks riik ette võtma?
Üksikisik peab loomulikult esmalt õppima ehk mingi teda huvitava hariduse omandama, seejärel peab tal olema õnne, et sellel alal tegevust leida.

Eks ettevõtjatelgi pea turul „õnne“ olema. Samas ettevõtlus rajatakse ikka mingile äriplaanile ja mitte õnnele. Ega ettevõtjatele polegi mingit ühist retsepti, selle peavad nad ikka ise välja raalima. Ühine on ehk see, et ettevõtja peab oma töötajatesse suhtuma mitte pelgalt kui inimvarasse, aga kui inimesse. Inimene peab küll olema õnnelik, et hästi töötada ja endast maksimum anda. Õnnelikuks ei saada ainult erinevate valimiskampaanias pakutud palganumbritega, vaja on ka midagi muud – inimlikku suhtlust tööandja poolt. Seega tööandjad peaksid muutuma sotsiaalselt avatumaks.

Riik peab muutuma hoolivamaks. Raskel ajal peab oma inimesi aitama. Õnneks viimase aastaga on olukorda hoolivuse suunas pööratud, kuid seda on veel vähe. Õhukese riigi aeg on möödas, tuleb muuta suhtumist ja pöörata näoga inimese suunas.

Mida toovad lähiaastad nii Eesti kui maailma majandusele? Mida teie ennustate – kes tulevad kriisist võitjate, kes kaotajatena välja?
Raske ennustada. Seda ei suuda ka parimad analüütikud. Vaadates mis ümberringi toimub – relvakonfliktid, karjuv vaesus. Kui asi globaalseks sõjaks keerab ja asi kontrolli alt väljub, siis ilmselt ei oska ka Igor Mang öelda, kes võidab. Lähiaastad mingit kiiret kasvu kindlasti ei too.

Millised on teie uusaastalubadused – endale, perele, riigile?
Ausalt öelda pole ma juba aastaid aastavahetusega mingeid lubadusi sidunud. Täiskarsklane olen ma juba ammu, seega need tavalised lubadused, et jätan maha joomise või suitsetamise, minu puhul ei toimi. Eks peret tuleb ikka aidata ja seda mingi lubadusega kinnitada on silmakirjalik. Jah endale väike lubadus valimisaastal on – teha kõik endast sõltuv, et saada valituks. Kuna ma pole tuntud telenägu ega laulja või tippsportlane, siis saan seda lubadust täita vaid oma igapäeva tööd hästi tehes ja lootes, et selle abil on võimalik Riigikokku valituks saada. Ja seejärel saab juba rääkida riigile lubamisest. Iga inimene muidugi saab igal päeval lubada olla riigile lojaalne kodanik. Seda olen minagi.

Kes on Eestis ja kes on maailmamastaabis teile nii äri- kui poliittasandil eeskujudeks?
Eestis mul poliitikas selliseid eeskujusid ei olegi ja tegelikult pole ma neid otsinud ka väljastpoolt. Ärimaailm on veidi teine ja eks siin võib ju neid õnnestujaid tipptegijate hulgast leida. Kindlasti ei ole selles osas eeskujuks lapstööjõuga Aasias hunnikutes pappi kokkuajavad ärimehed, pigem niisugused tegijad, kes on ka visionäärid ja püüavad inimkonda kui tervikut defineerida. Üheks selliseks on kindlasti Steve Jobs, aga Eestis on kindlasti väga kõvaks tegijaks Indrek Neivelt.

Mis või kes pälviks tiitlit “Aasta ämber 2014”?
Ühelt poolt ja kerge huumoriga võiks öelda, et oli presidendiproua aasta ja suurim ämber oli presidendi meeskonna võimetus esimese leedi tegevusi kontrolli all hoida. Tõsisem ämber on muidugi see, et meie riiki on juhtima upitatud parteisõdur, kellel puudub haridus ja kelle sisuliselt esimene ütlus – Eestil puudub suur narratiiv – oli ämber. Nii palju ehk oli sellest ka kasu, et paljud kuulsid esimest korda sõna narratiiv.

Kindlasti on minu jaoks ämber ka kooseluseadus. Mul pole selle seaduse subjektide vastu midagi, aga arvan, et nad said ka enne kooseluseadust kehtinud regulatsioonide kohaselt elatud küll. Selle seadusega lõhestati ühiskonda meelega. Kellele see vajalik oli? Vastust ei tea.

Mis on parim investeering, mida olete teinud? Millesse, kuhu soovitaksite teie investeerida?
Alati on mõistlik investeerida peresse, tervisesse ja haridusse.

Keda peate kõige tugevamateks poliitikuteks Eestis?
Eks tugevaid on mitmeid. Oleneb ka mida tugevuseks peame. Kindlasti on tugev poliitik Savisaar, kindlasti ka Laar, Ansip. Lauristin ja Nestor on tegijad. Noorematest kindlasti Mikser, Kadri Simson on asjalikud. On ka riigikogu väliste erakondade liikmete seas, kuid neil on tihti mingis osas väga äärmuslik lähenemine.

Mis teid enim vihastab meie poliitilise elu juures? Ja mis rõõmustab?
Vihastab ehk see, et meil pole pikka vaadet. Kuigi sellest kõik rääkida armastavad. Reaalses elus aga käib kogu aeg mingi ärategemine. Vihastab ka see, et meie riiki ei juhita inimkeskselt, vaid raamatupidamislikult. Numbrid on tähtsamad kui inimesed.

Rõõmustab see, et SDE võttis aasta tagasi riskantse otsuse ja astuda valitsusse. Selle aastaga on riigi valitsemine läinud tunduvalt inimlikumaks ja hoolivamaks. Muidugi ühe aastaga kõiki probleeme ei lahenda, eriti tänases majandussituatsioonis, aga algus on tehtud. Loodame, et valija märkab. Rõõmustab ka see, et ükskõik, kes valimised võidab, igal juhul läheb elu sotsiaaldemokraatlikumaks. Seda näitab valimislubaduste analüüs.

Kui tähtis on teie jaoks tervis? Kas näiteks lause „ma pole aastaid puhkust välja võtnud“ on asi millega uhkustada või näitab see pigem hoolimatust enda suhtes? Kuidas teie ennast „laete“?
Tervis on ikka oluline. Ka mina pole tihti puhkust välja võtnud ja kindlasti ei pea ma selle tõttu end kangelaseks. Laen end 3 korda nädalas hommikuse ujumisega. Igal korral 3 kilomeetrit. Ülejäänud hommikutel sõidan jalgratast, suusatan või kõnnin keppidega. Sõltuvalt aastaajast ja ilmast. Kuna meie perel on ka pisike turismitalu, siis eriti meeldib mul selle tegemistes nokitseda, viib mõtted hoopis mujale tööst, poliitikast. See on mõnus, eriti kui teoksil olev ka hästi välja tuleb.