Keskkooli lõpus võttis “Selgeltnägijate tuleproovist” tuntuks saanud Sergei 2 aastat fotograafia kursusi, pärast seda asus õppima filmikunsti Balti Filmi- ja Meediakoolis, hetkel on tal käsil teine kursus. Huvi kunsti vastu tekkis 15-17aastaselt, algul tegi ta tavaportreedest fotosid, hiljem liikus „elutu elu“ fotostiili juurde. Miks valis noormees just elutute esemete pildistamise? „Elutute asjadega on mul alati lihtsamad suhted kui inimestega,“ selgitab ta Buduaarile.
Hetkel tegeleb Sergei fotokollaažidega ning ka lühifilmide tegemisega. „Üldine teema on siiski kontseptuaalsed ideed ja sürrealism – nii fotograafias kui ka filmikunstis.“ Inspiratsiooni ammutab müstiline noormees ümbritsevast maailmast, kuid samamoodi näevad ju ka kõik teised end ümbritsevat maailma, miks meist keegi nii andekas ei ole? „Mina näen maailma absoluutselt teistmoodi (sain sellest aru teiste inimestega suheldes) ja minu kunst on sama maailm, mis on lastud läbi minu silmade prisma,“ leiab noormees.
Rääkides silmadest tunnistab Sergei, et kuni 18. eluaastani oli tal väga halb silmanägemine – ta oli lühinägelik -8! 18-aastaseks saades otsustas ta minna silmaoperatsioonile, pärast mida nägi esimest korda nagu kõik teised! Või siiski mitte? „Võibolla näen ma isegi natuke rohkem, kui inimene nägema peaks, siinkohal pean silmas oma selgeltnägemis- ja kunstivõimet,“ mõtiskleb ta. Huvitav on siinjuures, et hoolimata oma halvast silmanägemisest tegeles ta fotograafiaga juba enne operatsiooni, kehv nägemine ei seganud teda kunagi.