“Tallinna ühistransport on olnud justkui pilootprojekt, mis on suurepäraselt õnnestunud. Ma ei näe ühtki põhjust, miks me ei peaks liikuma selles suunas, et pakkuda üle-Eestilist tasuta ühistransporti,” räägib ettevõtja, poliitik ning Eesti Kaitseliidu liige Urbo Vaarmann Ohmygossip.ee’le.
Urbo Vaarmann, Tallinnas on ühistransport tasuta. Kas oleks võimalik, et tasuta ühistransport laieneks üle terve Vabariigi?
Loomulikult on see võimalik! Tallinna ühistransport on olnud justkui pilootprojekt, mis on suurepäraselt õnnestunud. Ma ei näe ühtki põhjust, miks me ei peaks liikuma selles suunas, et pakkuda üle-Eestilist tasuta ühistransporti. Eesti on piisavalt väike, et sellega toime tulla. Ja kui Tallinna tasuta ühistransport on löönud laineid üle maailma – mõtelge, milline tähelepanu meile veel siis osaks saab kui pakume seda üle riigi!
Mida tasuta ühistransport sisuliselt tähendab, ehk selgitate pisut lähemalt? Kas oleks võimalik tasuta ühistransporti saada ka maarahva tarvis, kes maalt linna ja tagasi sõidavad?
Keskerakond leiab, et esimese sammuna peame kehtestama maakonnasisese tasuta bussitranspordi. See samm astuks otseselt vastu maapiirkondade ääremaastumisele ja annaks inimestele suurema liikumisvabaduse. Annaks inimestele palju paremad võimalused tööl käia ka kodust kaugemal. Maal on ju üsna tavaline, et hakkamasaamiseks ja liikumisvabaduse tagamiseks peab peres olema vähemalt üks kui mitte kaks autot. Niigi madalama palgatasemega maapiirkondades kulub liiga suur osa inimeste sissetulekust autokütusele või bussipiletitele. Võin tuua näite mitmest inimesest, kes saaksid küll miinimumpalga kui kodust paarikümne kilomeetri kaugusele tööle käiksid. Aga kui ainuüksi tööle ja sealt koju sõitmiseks kulub kuni pool palgast, siis pole see kuigi motiveeriv.
Väga paljud ettevõtted üle Eesti on pidanud käima panema oma bussiliini, et töötajad tööle saaksid. Igati tänuväärne. Aga kui riik pakuks tasuta transporti, siis muudaks see paljude ettevõtete olukorda lihtsamaks. See raha, mis kulub töötajate transportimisele, oleks võimalik investeerida, luua uusi töökohti.
Kindlasti peame vajalikuks ka tasuta praamiühenduse loomist Hiiu- ja Saaremaa püsielanike jaoks. Saarte elanikud on niigi mandrielanikest ebavõrdsemas olukorras, miks peaks siis riik veel neid justkui lisaks karistama. Ja loomulikult peame tulevikus rääkima ka tasuta rongisõidust – Elroni loomisega on samm juba selles suunas astutud, siit pole enam pikk maa edasi.
Urbo Vaarmann
Foto: Scanpix/ Margus Ansu
Kui ühistransport on tasuta rahva jaoks, siis kes maksab selle eest tegelikult?
Maakonnaliinide praegune dotatsioon ehk kulu riigile on ca 22 miljonit eurot aastas. Piletitulu on sealjuures 13 miljonit eurot. Seega on tasuta maakonnaliinide jaoks vaja vaid 13 miljonit eurot, katta saamata jääv piletitulu. Antud ettepaneku tegi Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ka 2015. aasta riigieelarvesse, kuid koalitsioonierakonnad ei pidanud kahjuks seda vajalikuks. Kuidas riigieelarvest see 13 miljonit eurot leida? Reformierakonna poolt läbi viidav tulumaksumäära langetamine 1% võrra tähendab riigieelarvele miinus 70 miljonit eurot. Minu hinnangul pole praeguses majandusolukorras kõige targem sellest 70 miljonist loobuda.
Tasuta ühistranspordi puhul on kõige olulisem see, et anname inimeste liikumisvabaduse ja motivatsiooni tööl käia. See aitab inimestel reaalselt raha säästa. Ja iga selline samm on Eesti eduka tuleviku jaoks väga vajalik.
Teine tähtis teema on hambaravi. Kas oleks võimalik hea tahtmise juures rahvale pakkuda soodsat hambaravi teenust riigi poolt?
Loomulikult on see võimalik ja minu meelest hädavajalik, et riik toetaks hambaravi. Tegemist on kalli teenusega, mida madalapalgalised inimesed endale lihtsalt lubada ei jõua. Ma pole küll arst, kui tean väga hästi, et ravimata hambad mõjutavad inimese tervist tervikuna. Loomulikult on see väga kulukas meede – 30 eurone hüvitis aastas inimese kohta tähendaks ca 14 miljoni euro suurust kulu riigieelarvele. Aga jällegi on see valik – kui oluline on riigi jaoks rahva tervis? Kui palju sellesse investeeritakse.
Raadiouudistes oli juttu, et arstide palka plaanitakse tõsta toimetulekutoetuse arvelt. Kuidas te seda kommenteerite?
Täpsemalt on tegemist sellega, et kuna toimetulekutoetuseid on makstud välja sel aastal planeeritust vähem, siis tegi Rahandusministeerium ettepaneku järgmisel aastal toimetulekutoetuse eelarve reale kirjutada väiksem number. Arstide palgatõus on loomulikult vajalik, kuid selliseid “nippe” kasutades võime olla järgmise aasta lõpus olukorras, kus toimetulekutoetuse rea peal on seesama raha jälle puudu.
Mis on võetud aluseks toimetulekutoetuse kehtestamisel? Kas teie arvates on võimalik praegusel ajal tulla toime 90- ne eurose toetusega kuus?
Toimetulekupiir on summa, mis vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul. Seda toetust on võimalik saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi kulude mahaarvamist on alla toimetulekupiiri. Pole kahtlustki, et 90-eurose toetusega on toimetulek äärmiselt keeruline kui mitte võimatu. Toetuse tõstmissoovi korral ütlevad aga koalitsioonierakonnad, et riigil pole raha. Eks siin ongi valiku küsimus, kas muuta riiki jätkuvalt õhemaks või võtta aeg maha ja vaadata üle maksusüsteem. Jääta langetamata üksikisku tulumaksumäär, kehtestada kõrgem aste suurema sissetulekuga inimestele, taastada klassikaline ettevõtte tulumaks. Võimalusi riigi rahakoti täitmiseks on võimalik leida küll. Senikaua aga kuni Reformierakond jätkab oma kurssi, pole mõtet ka loota, et kehvemini hakkama saavate inimeste elujärg paraneks.
____________________________________
Urbo Vaarmann (sündinud 6. jaanuaril 1977 Rakveres) on Eesti ettevõtja ja poliitik, XII Riigikogu liige (alates 31. oktoobrist 2013). Ta on õppinud Kadrina Keskkoolis ja lõpetanud aastal 1996 Rakvere Ametikooli. Aastast 2006 on ta õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis haldusjuhtimist. Ta on töötanud AS Inest Market müügidirektorina ning Haridusportaal OÜ juhina. Vaarmann on kohtu all süüdistatuna pettuse teel soodustuse saamises, samuti pistise korduvas andmises. 27. märtsil 2014 võttis Riigikogu talt saadikupuutumatuse, et kohtumenetlust jätkata.