“Minu arvates ei ole Eesti rahva püsimajäämise suurim prioriteet selles, et kogu rahvas tegeleks 3% elanikkonnast puudutava teemaga. Hallo, inimesed, tegelege tõsiste asjadega,” ütleb Sindi linnapea Marko Šorin intervjuus Ohmygossip.ee’le ning lisab: “Rahvas on nii hulluks aetud, et kui keegi tuleks praegu Eestit vallutama, siis seda ei pandaks isegi tähele.”

Sindi linnapea Marko Šorin, kas pooldate avalikku alkoholi tarbimist?
Kindlasti mitte ja eriti veel viisil, kuidas seda on hakatud tegema peale Joomarluse kaitse ja propageerimise seaduse jõustumist. Ametlik nimetus on muidugi vastuvõetud seadusel Korrakaitseseadus, kuid ühe paragraafi tõttu, mis lubab avalikku alkohooli tarbimist, on seadus saanud hoopis teise tähenduse ja tõlgenduse. Riigikogu liikmed on rääkinud, et see seadus ei saa halb olla, sest selle menetlemine kestis seitse aastat. Kuid kvaliteeti ei saa minu arvates menetlusaja pikkusega mõõta. Kui tehti viga, millele avalikkus väga selgelt vastu on, siis on tegu praagiga, mis tuleb parandada. Praeguseks on lubatud valitsuse poolt, et seadus läheb muutmisele ehk avalik joomine siiski keelustatakse. Kuid kuidagi kahtlaselt vaikne on selle ümber toimuv ning kas ei loodeta liialt rahva ’uinutamisele’ näiteks kooseluseadusega.

Alkoholism on nii kui nii Eestis suur probleem ning sellega võitlemine on kulukas ja samas ka ebameeldiv, siis minu arust ei kõlba ka teine vabandus, et mõeldud oli rannas ühe pudeli õlle joomise lubamist. Või kultuursemate kommetega ühiskondade eeskujul pargipiknikutel veini joomist. Mina olen kuulnud Tallinna linna vastukäigu kohta vaid kiitvaid arvamusi. Isegi Keskerakonna kriitikud on öelnud, et see oli lihtsalt nii ilus. Tallinna linn otsustas seaduseloojatele puust ja punasega selgeks teha, milline viga tehti. Loodan, et see osa seadusest muudetakse ära, et saaks seadust tõesti Korrakaitseseaduseks nimetada.

Millistes seadustes tuleks teie meelest muudatusi teha?
Kõige põnevam oleks muuta loodusseadusi! Kuid tõsiselt. Midagi vastasin suuresti eelmise vastusega. Loomulikult omavalitsuse juhina näen probleeme hoopis teise nurga alt, kui kodanik, kellel kokkupuude omavalitsuse tööga puudub. Väga palju on meedias kajastamist leidnud kooliõpetajate palga teema, sest nemad saavad palgaraha riigieelarvest. Samas on ka lasteaias tööl õpetajad, kelle palgaraha maksavad omavalitsused ehk kohalikud maksumaksjad. Riik on aga palju tugevam osapool ning võib palgatõusuga jõuliselt ees minna (ma ei arva sellega, et õpetajate palgad oleksid suured), linnad ja vallad aga sellise tempoga järgi ei jõua, sest maksulaekumised kohalikku eelarvesse ei kasva samas suurusjärgus. Siin tekivad asjatud käärid erinevates asutustes töötavate õpetajate vahel ja palk on alati see teema, mis tüli majja toob. Oleks õiglasem, kui kõik õpetajad saaksid palgarahad ühest eelarvest, siis on need ka võrdsed.

Lõputu teema on teede kvaliteet ja lumelükkamised. Nendega ei olda kunagi rahul. Käisin hiljuti Austrias ning lugesin teatmikust erinevaid fakte selle riigi kohta. Huvitav oli see, et Austrias ei eksisteeri mõistet ’halb tee’ ja see ei ole ainult seal nii. Kui kusagile on tee ehitatud, siis see on alati korras. Paraku on praegune valitsuskoalitsioon teederahastamise üldse seadustest lahti kirjutanud. See tähendab, et teederaha antakse nii palju kui muudest tegevustest üle jääb, mitte ei ole seotud osaga aktsiisist või teemaksust, mida Eestis nii või naa ei kehti. Raha pole ega hakkagi kunagi üle olema, seega ei pruugi meie niimoodi edasi toimetades kunagi jõuda selleni, et unustaksime mõiste ’halb tee’.

Aga ega ükski seadus saa kunagi valmis. Tingimused, ootused ja keskkond on pidevas muutuses ning see, mis varem oli mõistlik, ei ole seda mõne aja pärast enam üldse. Ja seda ei pea kartma, et muutusi tuleb teha ning otsustajatel tuleb selle eest ka vastutust kanda. Kõige halvem on see kui otsuseid ei tehta kartuses näiteks Pulleritsu artiklisse sattuda.

Mida arvate geide abielust?
Mina olen traditsiooniline mees. Ma olen abielus naisega ja mul on kaks last. Kätt palusin punaste roosidega Pärnu muuli ääres ja isegi kosjas käisin tulevase naise kodus nagu kord ja kohus. Punane kosjanaps oli kaasas ja küsisin pereisalt, kas ta mulle tütre naiseks annab. Läksin täispanga peale välja, mingit arvestust isegi ei olnud, et kui keerutama hakataks. Kõik läks õnneks. Mis puudutab kooseluseaduse ümber toimuvat, siis selle arutelu on läinud sisust nii kaugele, et pigem on tekkinud tunne, et see on järjekordne ’jääkelder’, kus sihilikult korraldatakse palju kära ja tulemus on null. Rahvas on nii hulluks aetud, et kui keegi tuleks praegu Eestit vallutama, siis seda ei pandaks isegi tähele. See on muidugi äärmuslikult väljendatud. Kuid päevakorrast on täielikult kadunud Eston Kohver, Donetsk, valveta Eesti piir, politei ärakaotamise reform. Kas me seda tahtsime? Minu arvates ei ole Eesti rahva püsimajäämise suurim prioriteet selles, et kogu rahvas tegeleks 3% elanikkonnast puudutava teemaga. Hallo, inimesed, tegelege tõsiste asjadega! Mina olen oma traditsioonilise kasvatuse kõrval saanud õpetust ka sallivuse osas ning pean mitte-sallivust nõukogudelikuks ilminguks. Nõukogude Liidus pisteti geisid pokrisse ja mulle tundub, et vaba Eesti võiks sellest eelmisest üleelatud ühiskonnakorrast erineda võimalikult palju.

Kuidas möödus suvi, mida põnevat tegite?
Suve emotsionaalsemaks osaks oli minu jaoks tantsupidu, millest elus esimest korda esinejana osa võtsin. Sealt saadud positiivsus oli päris pika mõjuga ning innustas mitmeti ka töiseid tegemisi. Kuid üldiselt on omavalitsustes just suvel, kui teistel on puhkuste aeg, kõige tegusam periood. Sindis oli näiteks kergliiklustee ehituse lõpetamine, lasteaia laiendus koos vabatahtlike tuletõrjujate depoo renoveerimisega, hooldustöö kahes riikliku kaitse all olevas pargis ning vahva lastemänguväljaku ehitus. Need asjad on praeguseks tehtud ja tulemuste vaatamine liigutab midagi ka hinges. Kõige olulisemaks pean aga alati koosveedetud aega pere keskel, olgu siis kodus või väljaspool. Püüame ikka kusagil ringi käia, et uusi kogemusi saada ja poegade silmaringi laiana hoida. Pean seda väga oluliseks osast kasvatuses, et tuleviku määrajad oleksid võimalikult laiahaardelised.