“Hetkel mingeid suuri plaane ei ole, eks ikka töö võtab enamuse ajast. Ma ei oska teha asju ilma kireta ja hingeta, võibolla seepärast ka kliendid mu juurde tulevad, et näevad põlemist ja hingega asja kallal olemist,” räägib Reimo Mets Ohmygossip.ee’le.

Reimo Mets, kas pooldate avalikku alkoholi tarbimist?
Ei poolda. Kindlasti olen selle poolt, et iga enesestmõistetava käitumismalli kindlustamiseks ühiskonnas ei ole vaja keelavaid seadusi. Kahjuks aga ei saa paljud inimesed aru, mis on sünnis ja mis mitte. Nagu selgus, siis hakkasid paljud inimesed pärast avaliku alkoholi tarbimise seadustamist seda õigust kuritarvitama ning ametivõime provotseerima. See ei ole õige ja kui rahvas ise ei tunneta piire, siis peab need piirid seadustega paika panema.

Millised toidud teie meelest paksusks teevad/ebatervislikud on, on teil mõni nõrkus, püüate neid vältida?
Paksuks teevad e-ainete rohked ja ebatervislikud toidud on kiirtoit ja üldiselt rasvased toidud. Samamoodi ka nisutooted ning suhkur kindlasti. Kahjuks kipub tõsi olema ütlus, et kõik mis on maitsev, on kahjulik. Samas ei peagi alati ennast rangelt piirama ja ainult porgandit närima. Tuleb lihtsalt mõistuse piires püsida ning mitte kahjulike toitudega üle pingutada. Võib-olla minu ebatervislik nõrkus olekski magus. Vahest ikka tuleb tohutu isu üks väike kook poest koju kaasa võtta ja seda õhtul teleka ees nautida. Õnneks juhtub seda harva. Aga oluline on liigutada, siis võib ka kooki lubada.

Kas pooldate elu maal või linnas? Miks?
Sellele küsimusele ei ole ühest vastest, sest mõlemal elukohal on nii plusse kui miinuseid. Maal elamise kasuks räägivad rahu, vaikus, puhas elukeskkond ja looduslähedus. Samas linnas elamise suurimaks plussiks on mugavus – töökoha ja teiste eluks vajalike teenuste lähedus. Kuna ma ise olen väga suur looduse armastaja ning hindan kõrgelt maalähedust, siis kindlasti saabub minu elus see etapp, kus maale kolimine toimub. Praegu ei ole veel aga see aeg käes. Võttes arvesse ka minu ametit, siis kahjuks pole sellega metsade ja põldude vahel suurt peale hakata.

Mis tunde teis tekitas see, et kooseluseadus vastu võeti?
See oli minu jaoks nagu finišijoone ületus. Olen nii pikalt võidelnud LGBT kogukonna õiguste eest ning nüüd kui kooseluseadus vastu võeti, võin üle pika aja uhkust tunda, et minu töö ja vaev on asja ette läinud. Tunnen, et Eesti ühiskond on teinud tohutult suure hüppe edasi demokraatias ning suundume avatuma, tolerantsema ühiskonna suunas. Ma usun, et täna on väga paljud eestlased oma riigi ja riigikogu üle uhked. Minu jaoks on Kooseluseaduse vastuvõtmine olnud kindlasti üks osa mu elutööst, mis jääb KOOS kõigi teiste kaasa aitajatega ajalukku.

Milleks seda seadust vaja oli, selgitage palun lähemalt?
Kooseluseadus reguleerib koos elevate paaride varalisi suhteid, nende kohustusi üksteise ees ning ka õigusi. Samamoodi annab see võimaluse samasoolistel paaridel, kel on lapsed, seaduslikult lapsendada oma partneri lapsi. See on väga oluline, sest reaalsus on, et juba praegu elab Eestis koos suur arv samasoolisi paare ning neil on ka lapsed. Ka mina olen isaks saanud 18.08.2014 a. Kui ühe partneriga, kes on ametlikult lapse vanem, peaks midagi juhtuma, siis puudub teisel vanemal igasugune õigus lapsele. See võib tuua kaasa olukorra, kus lähikondlaste puudumisel peab laps lastekodusse minema, sest riik ei tunnista mitteametliku vanema õigusi lapse hooldusõigusele.

Kõige olulisem on aga Kooseluseaduse puhul riigi tunnustus, et ka LGBT kogukond on võrdselt koheldud riigi poolt ja riik armastab oma kodnaikke olenemata tema seksuaalsusest. Te võite ju rääkida et seadus tehti ülepea kaela ja kiirsutades ning nii edasi, kuid fakt on et mitte ühegi teise seadusega Eesti Vabariigi ajalooos ei ole olnud niivõrd palju debatte, kirjutisi ja arvamusi Riigikogule kui seda juhtus tulema Kooseluseadusega. Minu arvates said kindalsti osad inimesed ka esmakordselt teada, kes on meie riigikogu liikmed nimeliselt, mis on samuti oluline demokraatlikus protsessis.

Arstid on rääkinud, et homoseksuaalsus on geneetiline. Mida sellest arvate?
Ma ei tea, kuidas täpselt mõista “geneetilist värki”, kuid olen täiesti kindel, et homoseksuaalsus on kaasasündinud. See ei ole inimese vaba valik ega ei tulene sotsiaalsetest tingimustest ega psühholoogilistest mõjutustest. Homoseksuaalsus ei ole levinud ainult inimeste seas, vaid seda leidub ka loomariigis. Juba see on indikaator, et se ei ole inimeste poolt välja mõeldud valik.

Ja kui ta on valik siis ma soovitan kõigil heterodel ka mõneks päevaks valida oma teistsugune seksuaalsus, hakake üheks-kaheks oäevaks geiks või lesbiks ja andke teada kuidas oli.

Kuidas möödus suvi, mida põnevat tegite?
Suvi möödus kiirelt. Juulis augustis sai palju Euroopas reisitud, koos oma elukaaslase ja heade sõpradega. Käisime Lõuna Prantsusmaal avastamas koos Lauri Leesiga uusi huvitavaid vaatamisväärsusi ning edasi ekslesime ka Rumeenias ja Ungaris. Tööalaselt sai käidud ka Poolas ning Inglismaal. Lisaks tähistasin augusti keskel oma sünnipäeva ning mõned päevad hiljem sain väga vägeva hilinenud kingituse – sain isaks. Nii et see suvi on minu jaoks tõeliselt elumuutev olnud ning olen väga õnnelik.

Millised on plaanid lähemal ajal ja aasta lõpuks?
Hetkel mingeid suuri plaane ei ole, eks ikka töö võtab enamuse ajast. Ma ei oska teha asju ilma kireta ja hingeta, võibolla seepärast ka kliendid mu juurde tulevad, et näevad põlemist ja hingega asja kallal olemist. Loodan, et pean sellele kõigele ka vastu, sest iga kliendi mure, on ka osalt minu mure ja juristi töö ei ole kerge, see on väga raske amet. Lisaks on mõned reisid plaanis ja ehk ka aastavahetus veeta kuskil soojemas kohas.

Kas soovite midagi ka südamelt ära öelda?
Tahan tänada kõiki kes toetasid Kooseluseaduse valmimist, menetlemist ja vastuvõtmist. Samuti tahan et leiaksite jõudu andestada V – kelle nime me ei nimeta vihakampaania ja ühiskonna lõhestamine. Küll Peetrus otsustab kes Paradiisi väravatest sisse saab ja kes mitte. Mina usun maailma heasse energiasse ja on asju, mille eest ei põgene keegi – karmavõla tasub igaüks.