“Eesti edasise saatuse üle otsustatakse väljaspool Eesti piire. Investeeringute ja infrastruktuuri arendamise üle otsustatakse Brüsselis, panganduse üle otsustatakse Stockholmis, riigikaitse üle otsustatakse Washingtonis, piima- ja põllumajandusäri üle otsustatakse Moskvas, ja palgaraha ja sotsiaalkaitse järele minnakse Helsingisse. Tallinnas pole enam muud teha, kui mängida autorollot,” räägib kriitilise keele ja ennast imetleva meelega endine Soome kollase meediaajakirja Hymy toimetaja Sami Lotila Ohmygossip.ee’le.

Sami Lotila, mida põnevat meenutaksite käesolevast aastast siiani?
Eesti-kontekstis põnev sündmus on muidugi see, et blogi, mille kirjutamises ma osalen, ehk ”Todellinen Tallinna” (”Tõeline Tallinn”) on kerkinud maailma kõige populaarsemaks soomekeelseks, Eesti-teemaliseks blogiks.

Teil on ilmumas uus raamat. Ehk räägite lähemalt selle sisust?
Raamat, ”Tartu kevad 1996 – ehk siirderiigi zombied” ilmub oktoobris ja see põhineb minu Tartu-päevikule kevadest 1996. Raamat kirjeldab otsekoheselt aga humoorikalt aeg-ajalt ajakirjakuna töötava soome tudengi, ehk minu elu Tartus. Soomlane elab uhkelt Raekoja platsil, laristades iga päev rohkem raha kui tema professorid teenivad kuu jooksul, pannes pidu ja sehkeldades kohalike tütarlaste aga ka metsavaraste, neonatside ja Kaubamaja parklas passivate narkoärikate ja teiste ”tegijatega”.

McDonald’si drive-inni sõidab ta taksoga ja ööklubis Atlantis laob ta baariletile paksu hunniku värskeid sajakrooniseid. Loengutel käib ta korra või paar semestri jooksul, lantimas tüdrukuid ja rüüpamas longerot. Ülikooli raamatukogu väldib ta nagu katku, sest lugemissaalid on pungil stressis, haige ühiskonna kujundatud ”siirderiigi zombiesid”– ehk Eesti tulevasi poliitikuid ja riigiametnikke.

Lotila elab Tartus muretut, kuninglikku elu, aga siiski on tal halb olla nähes, millise kaose, ebaõigluse ja hulluse keskel peavad eestlased ise toime tulema. Kas sellises ebastabiilses keskkonnas on üldse võimalik säilitada oma väärikus või armastada? küsib ta enda käest enne järjekordset pidu Illegaardis, Zavoodis või Amoris. Ja mis asi on see Tartu sandwich, mis välismaa meestele Tartus väga meeldib?

Kas olete jälginud ka Eestis toimuvat poliitilist elu, mida arvate Reformierakonna valitsusest?
Muidugi. Reformierakond on väsinud, nagu ka ülejäänud Eesti ühiskond, sest ta on juba täitnud oma põhilise eesmärgi ehk Eesti müümise välismaalastele. Eesti edasise saatuse üle otsustatakse väljaspool Eesti piire. Investeeringute ja infrastruktuuri arendamise üle otsustatakse Brüsselis, panganduse üle otsustatakse Stockholmis, riigikaitse üle otsustatakse Washingtonis, piima- ja põllumajandusäri üle otsustatakse Moskvas, ja palgaraha ja sotsiaalkaitse järele minnakse Helsingisse. Tallinnas pole enam muud teha, kui mängida autorollot.

Millised on teie plaanid edasiseks suveks?
Töötan oma väikeses meedia- ja kommunikatsioonibüroos, aga vahepeal käin suvilas Eestis või Soomes. Pikema perspektiivi eesmärgiks on saada paremaks inimeseks.

Milline on teie lemmikvärv ja kas riietate ennast ka vastavalt sellele?
Lemmikvärv on muidugi roosa. Laulupeol tõmbasin ma roosa särgiga Eesti homosid ligi nagu mesilasi.

Ehk annate ka mõne hea suvise toidutegemise retsepti?
Eelistan restoranitoitu. Eestis aga on väga vähe restorane, kus pakutakse laktoosi- ja gluteenivaba toitu. Tavaeestlane vist ei teagi, mis asi on gluteen? Eestis, muide, on restorani toidu hinna ja kvaliteedi suhe paigast ära. Pakutakse täitsa tavalist kodust toitu restorani hindadega ja lisaks veel liiga tihti kehva teenindusega.

Kas teil on midagi ka südamel, mida sooviksite ära öelda?
Olge mõnusad ja katsuge mitte liialdada tantramassaaziga. Varem olid eestlased vaid maa- ja metsausulised aga nüüd on nendest saamas ka tantrausulised. Tantra täitab eestlase sisemist tühjust.