“Kasvatan oma pisitütart. Nädala sees olen ikka põhiliselt kodus ja mul on tohutult hea meel, et saan seda teha. Aastad tagasi kui elasin veel suuresti vanemate rahakoti peal, proovisin ka erinevaid tavatöid kuid peagi sai selgeks, et nii ei tule jälle sellest muusika asjast midagi välja. Energiat lihtsalt ei jagu kui käid viis päeva nädalas tööl ja siis tahad veel bändi teha, kontserte anda ja laule luua,” räägib Taavi Peterson Ohmygossip.ee’le.

Taavi Peterson, sel suvel tuleb teil kontserttuur ansambliga Ruja. Kuidas te Rujaga esinema sattusite ning milliseid Ruja laule te esitate?
Sel teemal on liikunud erinevaid linnalegende kuid tõde on see, et projekti pani kokku ikkagi Tartu Kontsert mitte Jaanus Nõgisto. Samuti ei ole see Ruja vaid ettevõtmise nimeks on Taavi Peterson & Legendaarsed sõbrad. Algul oli mõeldud, et kontserti pikkuseks tuleb maksimum tund viisteist aga kui kõik liikmed oma lemmikud letti lõid siis kipub ta ikka tulema sinna 100 minuti kanti. Esitusele tuleb täielik Ruja paremik ja kavas on ka materjali mida tehniliste võimaluste tõttu toona vähe esitati.

Millal ja kus võib teid suve jooksul üldse esinemas näha?
Lisaks tuurile koos Ruja liikmetega korraldan ka ise ühte tuuri augusti alguses koos Tajo Kadajasega. Tuur kannab nime “Lugusid Eesti rocki sünnist” ja on pühendatud 50 aasta möödumisele Eesti esimeste kitarriansamblite sünnist. Lood nagu Üks Imelik Masin, Naer, Suve Hääl, Ainult sul, Julgus jne.

Teil on üheks ansambliks ka Üdi. Millest selline nimi ning kes sinna bändi kuuluvad?
Ansambel Üdi sai loodud 2008 aastal ja kuna esimene kontsert oli korraga järsku uksees siis murdsin päeva pead ja pinnale jäi Üdi. Panin selle Jüri Üdi psühhedeelsete ja mitmekihiliste tekstidega seoses. Bändi liikmed on olnud kahjuks pidevas vahetumises ja nii ka praegu.

Kas kirjutate ka ise laule?
Alustasin laulukirjutamist siis kui käisin veel keskoolis ja lõime esimese bändi nimega Plii. Siis olin veel puhtalt kidra peal ja hoidsin parema meelega suu kinni. Lood sünnivad erinevalt. Osad on loodud luuletustele, teistel sünnivad enne viisid ja teen ise sõnad peale. Kõige imelisem on kui loo viis ja sõnad sünnivad üheagselt, nii sündis Tibet Ocean.

Kas teie repertuaaris on ka mõni selline laul, ilma milleta ei möödu ükski kontsert?
Kontserte ja bände on mul erinevaid ja ka nende repertuaar erineb, nii et seda otseselt öelda ei saa. Populaarsemad lood mida rohkem teatakse ja soovitakse on Supilinna naine, Tibet Ocean, Joome veel ja ka uus pala Heart of Pacific on väga hästi vastu võetud.

Millega tegelete laulmisest vabal ajal?
Kasvatan oma pisitütart. Nädala sees olen ikka põhiliselt kodus ja mul on tohutult hea meel, et saan seda teha. Aastad tagasi kui elasin veel suuresti vanemate rahakoti peal, proovisin ka erinevaid tavatöid kuid peagi sai selgeks, et nii ei tule jälle sellest muusika asjast midagi välja. Energiat lihtsalt ei jagu kui käid viis päeva nädalas tööl ja siis tahad veel bändi teha, kontserte anda ja laule luua.

Kas on olemas ka mõni selline tuntud laulja, kellega te sooviksite duetti laulda?
Mäletan, et staarisaates sai õhkuvisatud soov laulda duetti Birgit Õigemeelega, seda küll ei juhtunud. Nüüd olen moosinud Sandra Nurmsalu, et ühte minu veel avaldamata lugu koos laulda, selle koha pealt hakkab juba lubama. Samuti elab Tartus üks jõle hea häälega Inglise kutt nimega Louie Digman, kes laulab ansamblis Blueshound temaga laulaks koos iga kell.

Mida arvate selgeltnägijatest ja ennustustest ning horoskoopidest, kas midagi põnevat meenub ka nendega seoses?
Üks mustlane oli mulle kunagi ennustanud, et minust saab lendur… elu veel ees never say never.

Milline on teie lemmiktoit ja kas teete ise süüa ning ehk annate mõne hea toidu tegemise retsepti?
2009 läksin peale poolt aastat Austraalias olekut kokaks õppima kuid aja nappuse tõttu jäi see lõpetamata. Samas palju kasulikku hakkas sealt külge ikkagi ja süüa tuleb ju ikka teha. Igapäevaselt teen lihtsaid koduseid roogasid, mis ei võta tohutult aega, kuid väga maitsevad ka Aasia vürtsised toidud. Lugesin 2008 Roy Srideri raamatut Himaalaja jutud, kust sain ühe Buthani roa retsepti mida proovisin pidevalt jäljendada. Roa nimi on Aima Datsi e. tuledraakoni roog. Koosneb tšilli kaunadest, tomatist, sibulast ja juustust. Ega keegi teine seda eriti süüa ei söananud aga ise sõin alati ära kuigi säärane tuline toit paneb mul alati nina higistama.

Annan siin all ka ühe enda aretatud suvise roa retsepti mida süües lihast puudust ei tunne.

Läätse Seljanka:

Hauta läätsesid vees koos tükeldatud tomati, sibula ja küüslaauguga potis tasasel tulel umbes 40 minutit ja maitsesta soola ja pipraga. Garneeriguks isada maitserohelisi ja hapukoort.

Milline on teie lemmikvärv ja kas riietate ennast ka vastavalt sellele?
Konkreetset lemmikvärvi öelda ei oska, vanasti kandsin rohkem igasugust erivärvilist pula, nüüd olen tagasi tõmmanud. Ei tõmba aga risti ette ühegi värvi ees, kui riideese ise on äge, siis sellest aitab.

Kas teil on midagi ka südamel, mida sooviksite ära öelda?
Asjad, mis südamel, jõuavad ka mu lugudesse. Nii avakski oma värskeima loo Heart of Pacificu teemat. Kirjutasin loo peale The Midway dokumentaalfilmi nägemist. Dok räägib Vaikse ookeani The Midway saarestiku albatrosside elust. Maailmameres on tänaseks hinnanguliselt üle 7 miljoni tonni plastikut ja kõige märgatavam on reostuse efekt just albatrosside peal. 98% saarte lindudest on plastikut täis ja 50% poegadest surevad kuna vanemad toidavad neile kalade pähe pudelikorke, lelusid ja hambaharju.

Olles rännanud palju nii Euroopas kui Austraalias peab märkima, et eestlased on eriliselt puhtust ja korda armastav rahvas. Kõige räpasem koht, mida elus näinud olen on Liverpool, kõik kohad olid sodi täis ja ka sööki visati kuhu juhtus.

Loo video valmis koostöös Ameerika The Midway dokumentalistide ja Itaalia režissööri Nicola Piovesani abiga.