“”Võsalaul” on ammu möödanik. Nii, nagu Võsa-Petsist on vahepeal saanud soliidne riigikogu liige Peeter Võsa, on ka minu looming Siilionu sünnipäevalaulu kingadest välja astunud ja luule ja looming on keskendunud tõsisematele ja olulisematele teemadele,” räägib vabakutseline viisimeister Maire Mõttus Ohmygossip.ee’le.

Maire Mõttus, osalesite kunagi “Võsalaulus” “Siilionu sünnipäeva” lauluga. Kuidas teil on vahepeal läinud, kas olete lauljana edasi tegutsenud, uusi laule salvestanud ning ehk plaadigi välja andnud?
“Võsalaul” on ammu möödanik. Nii, nagu Võsa-Petsist on vahepeal saanud soliidne riigikogu liige Peeter Võsa, on ka minu looming Siilionu sünnipäevalaulu kingadest välja astunud ja luule ja looming on keskendunud tõsisematele ja olulisematele teemadele. Uued laulud sünnivad nii, nagu elu neid dikteerib. Viimane mu enda viisile ja sõnadele ja veel ka minu enda poolt koos duetipartneriga sisselauldud laul on “Igatsuste Hiis”. Edasi otsustasin oma loomingu esitajateks leida “katkematu eluriimina” noorema generatsiooni esindajaid.

Lauludele saatemuusika tegemine on jäetud nüüd ainult tipptasemel muusikute pärusmaaks. Tütrele ja väimehele sai pulmapäevaks kaverdatud Rod Stewarti poolt kuulsakslauldud lugu “I Dont Talk About It ” esialgse loo mõttele eestikeelsena sootuks vastupidises võtmes laul “Ma Tahan Sellest Rääkida” e. “Saatuslikud Silmad”, solistiks Reido Kangur, esinejanimega Reits. Hallik Tõnu viisile tegime koostöös kutseliste muusikutega ja Edwardi poolt sisse laulduna uhiuue loo “Ema Helluses” Laul on nii ahjusoe, et pole veel raadiojaamadesse jõudnudki aga muusika24 müügiportaali tippu tõusis kohe, kui lugu seal avaldati. Kindlasti on “Ema Helluses” laulu näol tegu looga, mis tuleb ja jääb eesti muusikamaastikule, sest lugu on sündinud emotsionaalsel pinnal, laulu pühendas Edward oma emale ja hinge ja hellusega tehtud lood jõuavad alati ka paljude teiste kuulajate südametesse.

Minu enda poolt sisselauldud plaat jääb paraku täitumatute unistuste riiluli kaugemasse nurka, sest õige rong on vist läinud ja kahte Köstri- e. Kihnu Virvet väike Eestimaa ei vaja. Ehkki kui aus olla, siis jah, vahepeal on olnud selline uitmõte küll, et kui saare rahval on oma laulumemm, siis võiks vastukaaluks saarlaste omale ka lõuna-eestis mõni taoline olla.

Maire Mõttus

Mida põnevat te “Võsalaulu” saatest meenutaksite millised olid vastukajad ning ega ei kahetse, et sellest võistlusest osa võtsite?
Võsalaulu sattumine oli iseeneset selline, et sel hooajal ma ise oma lugu neile ei pakkunud ja saatesse kutsumine meenutas pigem raadio “Elmar” tüngakõnet. 1. aprilli hommikul helises minu mobiil ja hääl telefonis tutvustas end “Jaanina” ja küsis, kas on võimalik järgmisel päeval Valgas “Siili sünnipäev” laulu Võsalaul-saate tarbeks salvestada. Mulle isegi ei meenunud, et on 1. aprill, naljapäev.

Palusin Jaanil Tallinnast tulles pealinna kostüümilaenutusest “Must Kukk” ka laulu osaliste tarbeks kostüümid kaasa võtta. Jutt oli lühike ja asjalik ja võttemeeskond pidi saabuma 02. aprillil kell 12.00. Kohe peale nimetatud kõne lõpetamist helistasin tuttavatele ja lauljatele ning palusin neil kehastuda järgmisel päeval kell 12.00 Võsalaulu saate võtete tarbeks rebaseks, karuks, jäneseks, hundiks, mägraks, krantsiks ja tüdrukutel toonekureks, vareseks, varblaseks ja käoks. Siili sünnipäeva seltskond oli üsna kiiresti paika saadud. Esimene ärev hetk saabus vastu õhtut, kui ühe tüdruku ema helistas ja naeris: “Maire, kui tegemist on aprillinaljaga, siis ütle palun kohe ära, et tüdrukud ilmaasjata plaane ei teeks.”

“Ei ole aprillinali”, olin mina kaljukindel. Kahtusetera külvatud, hakkas see 02. aprilli kella 12.15 ajal hoogsasti idanema. Mida ja keda polnud, see oli Võsalaulu võttemeeskond. Tund aega jutti helistasin kontaktnumbritele aga ükski neist ei vastanud. Kui kell oli juba 13.30, otsustasid toonekure-, varblase-, varese- ja käo osatäitjad vaikselt minema hiilida… Ja kohe siis, kui tüdrukud olid lahkunud, helises telefon. Mobiilis esitles end väga soliidselt härra Peeter Võsa isiklikult. Vabandas, kuna eelmise võistlusloo võtetel oli tekkinud Sangaste lossi juures väike arusaamatus, mille rahumeelse lahendamise nimel etteplaanitust rohkem aega olla kulunud. Nüüd juba kartsin isegi, et ehk ongi… jätkuvalt aprillinali? Kui nii, siis hästi panevad?! Võsa hääl oli täiesti sarnane tele-eetris kuuldule ja jutt asjalik. Paadunud optimistina rahunesin ja veensin salvestusele tulnud allesjäänud “siili külalistel” veel veidi oodata. Salvestus sai veel samal päeval tehtud ja kahetsnud pole ma seda kordagi, sest kõik kokku oligi ju tore vaheldus lõuna-eestlase igapäevarutiinile. Saatesarja lõpupeol sai Võsa-Petsiga lõpuvalss maha tantsitud, ehkki mulle tundus, et tema ei oskanud ja mina ei saanud korralikku valsikaart võtta. Järelkajana kuulsin, et Siili Sünnipäeva rockilugu meeldis eelkõige lastele . Olen mõne, praeguseks suureks sirgunud fänni jaoks ikka veel “siilionu”.

Maire Mõttus

Kas te “Eesti laulust” pole soovinud osa võtta?

Eurovisiooni võistluslugudeks on saadetud väga erinevas vanuses ja erineva tasemega esinejaid ja seinast seina lugusid. Ise ma päris kindlasti suurele lavale ei kipu ega saakski, aga kui mõni killuke minu loomingust asjalikule tiimile silma hakkab, pole autori rollis euroavarustesse sattumine välistatud.

Mida põnevat meenutaksite eelmisest ja käesolevast aastast siiani?
Võib tunduda uskumatuna, aga kõige põnevam möödunud aastast oli kogemus töötada mõnda aega telemarketingis. Telefoni müügimees on tavainimese jaoks kindlasti vihatuim amet. Arvasin ka ise seni nii, sest ka minu enda jaoks pole midagi hullemat, kui kuulda telefonis kokaraamatuid pakutamas. Teate, kui palju on siiski inimesi, kes oma kodudest välja ei pääse ja kes meeleldi kasutavad võimalust telefonitsi omale vajalikke asju ja teenuseid tellida. Eriti rõõmsasti kuulati telefonis müüja jutt ära energiaturu avanemisel, kui müügimees rääkis kliendi jaoks lahti elektri hinnad ja pakettide erinevused või siis, kui mobiilioperaatorid klientidele soodsaid pakette pakkusid ja head telefoni kauba peale, mis pealegi posti teel koju kätte toimetati ja kahe nädala jooksul kaubast ka loobuda- või tehingust taganeda sai. Sain selle töö käigus paljudes elulistes-olulistes asjades targemaks.

Millised on teie plaanid lähemal ajal ja suveks?

Lähiaja plaanidesse on võetud oma loomingu paremaks propageerimiseks sõlmida üks asjalik ja kõiki osapooli arvestav kirjastusleping. Isegi ülihead muusikat on raske rahvani viia, kui sul pole asjalikku produtsenti või kirjastajat, kes selle eest hoolt kannaks. Esimene vasikas läks aia taha. Mõned aastad tagasi alustasime Peeter Kaljustega kirjastuslepingu sõlmimist, et Toomas Anni esitustes minu lugusi kasutada aga erimeelsused mõningates punktides tõmbasid sellele ettevõtmisele kriipsu peale. Minu laul “Metsik Kibuvits” sattus Toomas Anni pla
atidele vale autorinime all. See tegi meele mõruks. See suvi saab olema ilusate mõtete ja ilusate tegude aeg!

Kas teil on midagi ka südamel, mida sooviksite ära öelda?

Südamel on see, et näen, kuidas kõik suurriigid vaatavad, kuidas erinevatel kontinetidel erinevate meetoditega kanda kinnitada. Sellised asjad viivad pahatihti sõdade ja kaoseni, nagu Ukrainas ja Süürias praegu näeme. Shaakalid pilluvad teineteist poriga aga saama peal on kõik väljas. Kannatajaks pooleks jääb lihtne, töökas, oma elu rahulikult elada tahtev inimene. Selle südamel oleva valu olen otsustanud panna laulusõnadesse “Tormieelses vaikuses palvetes on Linnutee “. Hoidke oma lähedasi! Kui meie pered on rahumeelsed, terved ja tugevad, ehk siis saavad olema rahumeelsed, terved ja tugevad ka riigid ja nende valitsejad!