“Olen linnalaps, päris kohe Vanalinna laps — mul ei ole maavanema ega maakodukohta olnud. Maailma armastan hoida, mõtlen väga säästlikult — pakin prügi, joon kraanivett, ei loobi toitu ja muud kraami minema. Hull taaskasutaja olen,” räägib rõõmus, särtsakas ning edukas ettevõtja, ajakirja Mood omanik ja kahe poja ema Tiiu Järviste Ohmygossip.ee’le.
Aastaid on ajakirjanduses kuum teema olnud eestlaste välismaale kolimine ning samuti talentide Eestisse tagasi meelitamine. Kas teie olete kunagi mõlgutanud mõtteid välimsaale kolimisest? Milliseid?
Olen mõistnud, et olen väga Eestimaa patrioot. Kunagi noorena arvasin küll üsna kindlalt, et täiskasvanuna siirdun elama kuhugile soojemasse kliimasse, sest juba lapsena oli mul alati lausa pisarateni külm, nii talvel, kui teistel aastaaegadel. Siis aga sain esimese poja juba 18 aastaselt ning lastega muutub elu täiesti — lasteaed, huvialaringid, sport, nende sõbrad ja muidugi kool ning haridus. Seejärel hakkasin juba 1989 ettevõtjaks — uued kohustused ja eesmärgid, vastutus ka töövõtjate ning -partnerite ees jne jne jne. Siis sündis teine poeg. Ja nii see läinud on!
Mis on peamised nö valupunktid, mis teile Eesti elu juures meelehärmi valmistavad?
Emana on mul kahju peredetta lastest. Tööandjana sooviksin, et maksuvaba miinimumpalk oleks kõrgem, siis saaks sügaval vaesuses olevaid inimesi kergema vaevaga paremale elujärjele aidata.
Mis meeldib Eesti riigi juures kõige rohkem? Mis teeb meele rõõmsaks?
No neid imesi on palju — interneti väga hea olemasolu, “digiriik” kõigi oma luksustega, lojaalsed ja töökad kaaslased. Puhas kodumaa.
Tiiu Järviste (Foto: Maksim Toome)
Kas teie meelest on Eestis pigem raske või pigem kerge ennast teostada?
Väikesel riigil on väga palju eeliseid enese teostamiseks, pigem ikka kerge. Uudsete asjade käivitamiseks on vaja kindlasti vähem majanduslikke ressursse ja ikka leidub keegi kuskil, kellelt on abi loota just hetkel oodataval moel. Ega siis muidu Eesti startup’ide tiheduskeskmena oleks. :)))))
Viimasel ajal on väga populaarne igasugune öko-elu, öko-toit ning looduslähedus? Kui palju teie oma elus nö. ökoelu elate ja sellega kokku puutute?
Olen linnalaps, päris kohe Vanalinna laps — mul ei ole maavanema ega maakodukohta olnud. Maailma armastan hoida, mõtlen väga säästlikult — pakin prügi, joon kraanivett, ei loobi toitu ja muud kraami minema. Hull taaskasutaja olen, hihihiiiii. Jah, ma eelistan Eesti oma kaupa ja tooteid, võõristan laiast maailmast toodud toidukaupa, nii nimetatud “öko”. Pooltõsiselt proovin tarbida noh – 300 km raadiuses toodetud tooteid ja viimase majanduskriisi ajal lubasin edale väga kindlalt, et üritan elada ainult kohalike ettevõtjate toodangu ja teenuste abil. Et ikka raha liiguks oma rahva seas.
Kas kasvatate ka ise endale rõdul või aknalaua-topsikutes toiduaineid — tilli, peterselli, tomateid, maasikaid või muud analoogset?
Ei, eiiiiiiiii, mul pole migit sidet maaga aga ostan võimalusel kõik tarviliku taluturult või nüüd juba ka kauplustest eestimaist.
Milline on teie tavapärane toidumenüü? Kust ostate toitu ning millised on lemmikretseptid?
Armastan “Sadamaturgu” ja ka “Keskturgu”. Toidumenüü on väga lihtne ja vähestest komponentidest. Suvel kindlasti kodujuust tomatite või kurgiga ja maitseainetaga.
Kuidas on mõjunud euro kasutuselevõtt teie toidukorvile? Kas olete mõnest toidust loobunud?
Ei oska öelda, pigem olen vähem hakanud ostlema sel põhjusel, et nüüd ka noorem poeg eraldi elamas ja lihtsalt, kui 2 meest on majas vähem, läheb toidu peale oluliselt vähem raha.
On teil miskit hingel, mida sooviks enne mõnusat suvehakku südamelt ära öelda?
Olge rõõmsad ja mõnusad, armastage lähedasi ja kontvõõraidki.
Millised on teie suveplaanid? Mida ootate peagi kätte jõudvast suvest?
Päikest, vihma ja vikerkaari.