“Tavaliselt on naised need, kes öko-usku pöörduvad aga meie peres tuli initsiatiiv meespoolelt. Ma küll pole äärmuslik ökomutt aga suhtun suure austusega loodusesse, kellel on nii palju ande meile anda,” räägib lauljanna ja tubli mitme lapse ema Anne Loho Ohmygossip.ee öko-elu rubriigile.
Viimasel ajal on väga populaarne igasugune öko-elu, öko-toit ning looduslähedus? Kui palju teie oma elus nö. ökoelu elate ja sellega kokku puutute?
Jah, öko-elu on on jõudnud ka meie pereni, kusjuures minu abikaasa eestvõtmisel. Tavaliselt on naised need, kes öko-usku pöörduvad aga meie peres tuli initsiatiiv meespoolelt. Ma küll pole äärmuslik ökomutt aga suhtun suure austusega loodusesse, kellel on nii palju ande meile anda. Meil on kodus suur sügavkülmiku kirst, mis sai eelmisel suvel triiki marju, kukeseeni, juurviljasegusid täis. Nüüd alles hakkab põhi paistma aga pole kaugel enam see aeg, et uuesti end tundideks ärmbiga metsa unustada.
Ma ei mäletagi millal viimati apteegist külmetushaiguse rohtu ostsin, ilmselt kogu aeg vitamiinirikkaid marju süües seda vajadust ei tekigi. Lapsed ka õnneks armastavad pigem enda tehtud smootie’sid kui poe jogurtit süüa.
Minu viimase aja armastus on ka kookosrasv, mille kilohind on natuke krõbe aga jällegi saab see tasa kui apteeki rohtude järgi ja poodi ilutoodete järgi asja pole. Kusjuures kõige tõhusam köharohi on tatar ja mett läheb meil ka ikka kilode viisi.
Valgest suhkrust puhtal kujul oleme loobunud. Kohvi meega on minu hommikune käivitaja. Hakkasin ise ka hambapastat tegema, mille retsepti sain internetist .
Eelistan talunikelt ostetud toitu — käin turul või siis ise kraamil kuskil järel. Toiduained, millest perele toitu valmistan, on pärit talunikelt ja kui hommikune jalutuskäik koeraga tehtud, siis lippan turule, kus söögikraami ostmine on nii mõnus ja see energia, mis krapsakatelt turumüüjatelt saab on hoopis teist laadi, kui suures supermarketis, kus müüjatel pole seda suhet kraamiga mida nad müüvad. Piima käin toomas kodu lähedal olevast laudast. Vaikselt hakkame jah ökonduma aga see on ju tore!? No hulluks ei tasu ikka päris minna aga austades ennast, oma tervist ja pidades lugu oma perekonnast on selline elu loomulik.
Kas kasvatate ka ise endale toiduaineid – tomateid, maasikaid, kartuleid või muud analoogset?
Kasvuhoones juba elu käib ja kurgid-tomatid annavad üsna pea ennast näole. Mäletan, et teismelisena oli õuduste kohustus tomatitaimi kasta ja võrseid näpistada. Nüüd kasvatan ise ja naudin seda kui pisikestest taimedest saavad suured ja nad vilju kandma hakkavad. Mida rohkem ma neid külastan ja nende eest hoolitsen, seda suurema andamiga nad tänutäheks premeerivad.
Milline on teie tavapärane toidumenüü?
Kartul, erinevad pajaroad. Olen katsetanud ka taiköögi retsepte aga jah pigem kartul, porgand, kapsas — lihtne toit meeldib kõikidele pereliikmetele kõige enam.
Nimetage palun mõni oma lemmikretsept.
Minu lemmiktoiuduks on riivitud kartuli, porgandi, kapsa, paprika, suvikõrvitsa, sibula hakklihavorm.
Selleks on vaja: 5 kartulit, 3 porgandit, pool kapsast, 1 paprika, pool suvikõrvitsat, 1 sibul , 500 grammi hakkliha, 4 muna, natuke piima, musta pipart, pan soola.
Riivitult panen toiduained kaussi ja segan hakkliha, maitseainete ja munaga ära. Selle massi panen ma ahjuvormiga umbes 40 minutiks ahju, mille kuumus on kuskil 180 kraadi ja kui toit pruunikas pealt lisan sinna ka juustu viile peale ja ongi vorm valmis ning otseloomulikult imehea.
Kuidas on mõjunud euro kasutuselevõtt teie toidukorvile? Kas olete mõnest toidust loobunud?
Ehh laastavalt. Tunnistan, et tšekke vaatan ainult ühe silmaga – ei julge lihtsalt. Summad eesti kroonidesse arvestatult on ikka müstilised aga siis tulebki teha valikuid ja osta seda, mis väärtuslik ja tooteid, mis tervisele pai teevad, sest haige olla tänases päevas on luksus.
Kuna olen hakanud tegema tervislikumaid valikuid, siis meie toidulaualt on kadunud valge suhkur, toiduõli. Need on asendunud pruuni suhkru, mee, kookosrasva ja oliiviõliga.
Millised on teie suveplaanid?
Nooh ikka pruuniks, vähemalt teiseks juuliks. Ma arvan, et see eesmärk naljaga öeldes on täitunud. Niites muru on keha pärast väga jumekas ja kulutatud kaloritehulk voolib kenasti keha. Aga tahan suvel palju tööd teha, nii kodus kui artistina. Mulle isegi meeldib, et pole veel konkreetseid suveplaane, vahest on spontaansus ergastav ja muhe.
Mida ootate peagi algavast suvest?
Et ta pakuks endast parimat. Ehk siis palju ilusaid ja päikselisi päevi ja viiks kokku positiivsete inimestega, kellega koos viibimine oleks lõbus ja vahva.
On teil miskit hingel, mida sooviks enne mõnusat suvehakku südamelt ära?
Ärge võtke halbu asju omale hinge, hinges peab olema koht ainult tundele, mille nimeks puhas rõõm! Päikselist suve ja olge muhedad!!